Kuidas koolielus nina vee peale tõuseb?

20. dets. 2019 Annika Poldre toimetaja - Kuidas koolielus nina vee peale tõuseb? kommenteerimine on välja lülitatud
OSKA uuringus on pööratud tähelepanu kõigile alustavatele õpetajatele, mitte ainult noortele. Kutsumus lapsi õpetada võib tärgata igas vanuses. Hea näide on siin Kihnu kooli direktor Jaan Urvet. Foto: Annika Poldre

Aasta tagasi valmis SA Kutsekojal uuring tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadusest hariduses ja teaduses. Nüüd, aasta hiljem, kutsuti seirekoosolekule hariduse eksperdid, et vaadata üle ja arutada läbi, mis on uuringus tehtud ettepanekutest saanud ja mis on aasta jooksul muutunud.

Ekspertidena osalesid koosolekul koolide ja lasteaedade juhid, erialaliitude, tööandjate ja ka mõne omavalitsuse esindajad. Vaatluse alla võeti kolm olulist teemat: alustavate õpetajate toetamine; õpetajate, eelkõige loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajate nappus ning tugispetsialistide tööjõuvajadus. Hariduse ja teaduse tuleviku-uuringu koostasid OSKA uuringujuht Urve Mets ja analüütik Andres Viia, kes koosolekul tegid ülevaate aasta jooksul hariduses toimunust ning andsid Õpetajate Lehele ülevaate hariduse tööjõuvajaduse hetkeseisust.

Mis on aastaga muutunud

Õpetajaid ja õppejõudusid on kokku 29 300. Kõige rohkem on üldhariduse – 14 900 – ja lasteaiaõpetajaid – ligi 8000. Tervikuna on õpetajate arv aastaga veidi kasvanud: 2017/2018. õa oli üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, sel õppeaastal on 15 465. (Õpetajate arvu puhul vaadeldakse inimeste, mitte ametikohtade arvu, st arvesse läheb ka iga täiskoormusest väiksema koormusega õpetaja.)

Eraldi oli vaatluse all õpetajate arv õppeainetes, kus neid napib enim, s.o loodusteaduslikud ained – bioloogia, füüsika, keemia ja geograafia – ning matemaatika. Mulluse ja tänavuse õppeaasta võrdluses on neidki õpetajaid tänavu pisut rohkem, v.a bioloogiaõpetajad. Kuid kasv on väike, näiteks geograafias on lisandunud 13 õpetajat, matemaatikas kõige enam – 91.

Kasvanud on ka kõikide ainete õpetajate vanus ja suurenenud üle 60-aastaste õpetajate arv. Näiteks keemia-, geograafia-, bioloogia- ja matemaatikaõpetajatest oli iga viies üle 60-aastane ja füüsikaõpetajatest oli seda iga neljas juba uuringu tegemise ajal 2017. aastal. „Seetõttu on õpetajate asendusvajadus märkimisväärselt suur,“ nentis Andres Viia.

Kitsaskohad ja ettepanekud

Tulevaste loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajate vastuvõtt kõrgkooli on eelmise aastaga võrreldes veidi vähenenud, üle-eelmise aastaga võrreldes aga kasvanud. See puudutab magistriõpet, magistrikraad on üldhariduses õpetajana töötamise eeldus. Matemaatikaõpetajate vastuvõtt on kasvanud, kuid neid on arvestatud koos informaatikaõpetajatega. Nende n-ö kriitiliste ainete lõpetajaid on rohkem, kui oli kahe aasta eest. „Ülikoolid teevad palju tööd, et õppijaid juurde saada,“ mainis Mets.

Õpetajate nappust aitaks leevendada, kui soodustada klassiõpetajate või põhikoolide aineõpetajate ümberõpet loodusteaduslike ainete või matemaatikaõpetajaks, ja seda ka gümnaasiumis. Urve Mets põhjendas seda ettepanekut asjaoluga, et lähiaastatel nooremates klassides õpilaste arv kahaneb, sest kooli lähevad väiksema sündimusega aastate lapsed. Uuringus tehti Innovele ettepanek asuda soodustama klassiõpetajate ja põhikooli aineõpetajate ümberõpet loodusteaduslike ainete või matemaatikaõpetajaks. Haridus- ja teadusministeeriumi teatel on selle jaoks võimalik toetusskeeme luua.

Nutika spetsialiseerumise juhtkomiteele tegid uuringu koostajad ettepaneku hakata juba bakalaureuseõppes toetama stipendiumiga neid tudengeid, kes õpivad loodusteaduslikke aineid või matemaatikat, et nad läheksid edasi ka magistriõppesse. Järgmiseks õppeaastaks juhtkomitee uusi õppekavu erialastipendiumide nimekirja veel ei lisa. Kuna käimas on stipendiumide meetmete vahehindamine, võetakse uued ettepanekud arutlusele pärast seda.

Kõrgkoolid saavad ka ise toetada ja motiveerida bakalaureuseüliõpilasi, kes õpivad matemaatikat, füüsikat või keemiat, et nad läheksid õpetajaõppe magistrantuuri. Selleks on mitmeid võimalusi, nagu TÜ õpetajakoolituse programm „Kogenud kooli“ või lisastipendium loodusteaduslike ainete õppijaile.

Ka õpilasakadeemiate kaudu püütakse juhtida gümnaasiumiõpilaste tähelepanu õpetajakoolitusele, suunata neid loodusteaduslike ainete juurde ja näidata, et need on huvitavad õppeained. Lahendusi on mitu: näiteks koolitada põhikooli matemaatikaõpetajaid ümber gümnaasiumiõpetajateks, maksta lisastipendiumi füüsikaõpetajatele ning abiks on ka VÕTA – varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine sisseastumisel.

Seirekoosolekul lepiti kokku ja koostati soovitus, et mistahes eriala bakalaureuseõppesse tuleks lisada pedagoogilisi aineid, nt ülddidaktika, mis paljudes õppekavades juba on. Seires osalenute arvates peaks ka koolipraktika olema oluline osa õppest ja seda võiks juba bakalaureuseõppe ajal mõnel erialal viia läbi koolis, et anda koolitöö kogemus ka neile, kes veel ei õpi õpetajaks.

Koolides on tehtud algust programmidega „Kogenud kooli“ ja „Noored kooli“. OSKA uuringus soovitatakse, et ka teadustööd tegevad noored loodus- ja tehnikateadlased annaksid näiteks gümnaasiumis füüsikatunde. „Ilmselgelt rikastaksid ja mitmekesistaksid nad õpet,“ põhjendas Mets. Koolijuhid soovitasid enam panustada e-lahenduste loomisse – inspireerivad loengud, praktikumid jms, et leevendada õpetajate põuda ja pakkuda võimalust rakendada koolis n-ö videoõpetajat.

Kuigi aineõpetajaks õppijaid on varasemast rohkem ja kasvanud on ka tulevaste matemaatikaõpetajate arv, on töötavate õpetajate vanusest tulenev asendusvajadus sedavõrd suur, et kasv ei kata vajadust, sedastab OSKA jätkuvalt. Asendusvajadus pole otseselt seotud pensionieaga. Seda vajadust arvutades eeldatakse näiteks, et kui tänavu läheb osa õpetajaid pensionile 69-aastaselt, läheb ka kümne aasta pärast sama palju õpetajaid sama vanalt pensionile.

Üks OSKA soovitus oli võimaldada koolidel valida põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike kursuste mahtu, et seda pigem vähendada. „Kui tahame, et õpetajad püsiksid koolis, võiks võimaldada neile senisest enam vabadust ja loomingulisust,“ põhjendas Mets ettepanekut. Kuna käimas on õppekavade uuendamine, pole praegu selge, milliseks kujunevad tulevased õppemahud.

Õpetajatöö muutuks kergemaks, kui ellu rakendataks ettepanek, mis pole seotud mitte ainult kaasava hariduse rakendamisega, vaid erineva võimekusega õppijatega – et õpetajal oleks kasutada eri tasemega õppematerjale. Siis oleks tal rohkem võimalust õpilasi nende vajadustest lähtuvalt suunata ja toetada. HTM on juba tellinud gümnaasiumi kõikide ainete digikursused ja lihtsustatud õppekava õppematerjalid ning hankes on esitatud ka õppematerjalide diferentseerimise nõue.

Alustavad või noored õpetajad vajavad kohandatud töökoormust. Seetõttu pandi ette vaadata üle alustava õpetaja töökoormus ja võimalusel vähendada kontakttundide arvu 10%, luua mentorite süsteem ning kaasata neile õpetaja abid. Koolijuhtidel on selleks võimalusi, on programmid, kust kool saab taotleda alustavale õpetajale toetust. Kuid kõik koolijuhid pole võimalustest teadlikud. Mitme teema puhul oli kõne all soovitus, et Eesti koolijuhtide ühendus peaks teavitama oma liikmeid koolide võimalustest ning looma koos õpetajate liiduga pedagoogide vaimset ja emotsionaalset tervist toetava tugisüsteemi.

Hariduse tugiteenused

Hariduse tugispetsialiste – logopeede, eripedagooge ja koolipsühholooge – on kokku 2100. Nende arv pole oluliselt muutunud, eripedagoogide arvu kasv 95 spetsialisti võrra tuleneb pigem töölepingus tehtud muutusest. „Uuringu tegemise ajal oli palju eripedagooge tööle vormistatud õpetajatena, nüüd on töötingimused muutunud ja eripedagoogid statistikas täpsemalt kajastatud,“ selgitas Urve Mets. Sama on koolipsühholoogidega, kes andsid ka tunde ja olid varem vormistatud tööle õpetajana.

Tugispetsialistiks õppijaid võetakse kõrgkooli vastu nii bakalaureuse- kui ka magistriõppesse. Eripedagoogide bakalaureuseõpe on populaarne, soovijaid on palju, õppima pääseb tiheda konkursi alusel. Et töötada eripedagoogina üldhariduskoolis või lasteaias, peab olema magistriharidus. Vastuvõtt eripedagoogika magistriõppesse on kasvanud. Ettepaneku õppekohtade arvu suurendada tegi Kutsekoda OSKA hariduse ja teaduse uuringus.

Logopeedidel eraldi õppekava ei ole. Bakalaureuseõppes tuleb läbida eripedagoogika või eripedagoogi-nõustaja õpe – õppekava nimetus sõltub koolist – ja seejärel saab jätkata haridusteed TÜ magistriõppes, et läbida eripedagoogika ja logopeedia õppekava, kus saab valida logopeedia õppesuuna. Pärast OSKA uuringu valmimist tehti siingi oluline muutus: kui varem sai eripedagoogika magistriõppes valida sessioonõpet, siis logopeediat oli võimalik omandada vaid päevaõppes. OSKA soovitus oli avada ka logopeedia õppesuunal sessioonõpe ja suurendada vastuvõttu. Nüüd ongi logopeedidel ka sessioonõpe ja vastu võeti varasema 12 asemel 34 soovijat. „Selle hüppelise kasvu üle on meil tõeliselt hea meel, sest logopeedidest on koolides suur puudus,“ sõnas Mets.

Koolipsühholoogia õppekava eraldi ei olegi, magistriõppes saab spetsialiseeruda koolipsühholoogia õppesuunale. OSKA uuringu ettepanek oli suurendada õppekohtade arvu magistriõppes koolipsühholoogia õppesuunal. Seegi soovitus on ellu rakendatud. Sel aastal võeti vastu koolipsühholoogia õppesuunale 12 inimest.

Ettepanekud tugiteenuste toeks

Et prognoosida, kui palju on vaja eripedagooge, logopeede, koolipsühholooge – nüüd vajavad ka paljud lasteaiad psühholoogi –, peaks olema teada, kui mitme lapse kohta peaks olema lasteaias eripedagoogi, logopeedi või psühholoogi tugi. See oli üks OSKA ettepanekuid, millele veel vastust pole. Kuid väljatöötamisel on alushariduse seaduse eelnõu, mille alusel tagatakse lapsele lasteaias tasuta vähemalt eripedagoogi või logopeedi teenus.

Ülikoolide halduslepingutesse lisati kokkulepe suurendada psühholoogia magistriõppe lõpetanute osakaalu. Koolipsühholoogia õppesuund avati sel aastal lävendipõhisena ja plaanis on maksta üliõpilastele lisastipendiumi.

Üks väga oluline ettepanek tehti tugispetsialistide heaks, kes töötavad koolis või lasteaias. Nende täienduskoolitus on õpetajatega võrreldes piiratud. Näiteks saavad õpetajad osaleda erialakoolitustel tasuta ja selle eest ei pea tasuma ka kool, kuid tugispetsialistidele pole seni tasuta erialast koolitust võimaldatud. Kui tugispetsialist on tööle vormistatud õpetajana, võib ta saada õpetajakoolitust tasuta, aga tema erialase koolituse eest peab maksma kas kool või ta ise ning see on kallis. Ühe koolipsühholoogi koolitamise peale võib kuluda isegi pool kooli aastasest koolituse eelarvest.

OSKA tegi ettepaneku, et ka kooli ja lasteaia tugispetsialistid saaksid osaleda erialasel koolitusel tasuta. Selleks on olnud võimalik taotleda toetust, aga see ei lahenda probleemi, kui riiklikku stipendiumi saab taotleda üle Eesti vaid viis inimest, nende seas ka õpetajad. Sellele probleemile praegu lahendust ei leitud.

Kvalifikatsiooninõue lasteaias õpetajat abistavale töötajale

Lasteaiaõpetajat abistavatel töötajatel puudusid seni kvalifikatsiooninõuded, ükskõik millise haridusega inimene võis minna lasteaeda tööle ja kui õpetaja poole päeva pealt lahkus, siis võis juhtuda, et pool päeva olid lapsed õpetajat abistava töötajaga, kellelt ei nõutud isegi põhiharidust.

Väljatöötamisel on alushariduse seaduse eelnõu, mille alusel plaanitakse kehtestada õpetajat abistava töötaja kvalifikatsiooninõuded, milleks on keskharidus ja abiõpetaja või lapsehoidja kutse.

OSKA hariduse ja teaduse uuringus tehti ettepanekuid viia õpe vastavusse tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadusega. Enamik uuringu ettepanekutest (76%) on kas juba ellu viidud või plaanitakse ellu viia aasta või kahe jooksul.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on tööjõu- ja oskuste vajadus hariduses 2025. aastaks ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma vastuvõttu või erialaõppe sisu kõrghariduses.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab kutsekoda Euroopa sotsiaalfondi toel.


NOPPEID UURINGUST

  • Aastaks 2025 jääb lõpetajate praeguse arvu puhul üldhariduses puudu umbes 1200 õpetajat.
  • Kui püsib lõpetajate praegune arv, jääb aastaks 2025 puudu umbes 500 matemaatika- ja loodusteaduslike ainete õpetajat.


Uuringust tulenevad põhilised muutused

  • Tugispetsialistidel on õppekorraldus muutunud ja sisseastujate arv on kasvanud. Õpetajat abistavale töötajale kehtestatakse kvalifikatsiooninõue.
  • Aine-, sh loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajate arv kasvab, aga jätkuvalt on probleemiks õpetajate vanus. Juurde on vaja alustavaid õpetajaid.
  • Seirest selgus ka, et on mitmeid võimalusi alustava õpetaja toetamiseks, mille kohta koolijuhtidel on vähe teavet.
  • Koolidel on võimalik teha päris palju muutusi ja mitte kõik need ei vaja lisaraha, lahendus võib olla ka töö korraldamises.
  • Omavalitsused võiksid olla koolide toetamisel aktiivsemad ja teha rohkem koostööd, et koolijuhtide ühendus ja omavalitsused oleksid ühtses infoväljas.


Mis on nutika spetsialiseerumise juhtkomitee

Nutika spetsialiseerumise juhtkomiteesse kuuluvad mitme ministeeriumi esindajad. Komitee määrab, milliseid valdkondi toetatakse. Nutika spetsialiseerumise kasvualad Eestis on IKT teiste sektorite kaudu; tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside senisest efektiivsem kasutamine.


Statistikaameti prognoosi järgi väheneb aastaks 7–9-aastaste laste arv 10,5%.

Tähelepanu tugispetsialistidele

Lasteaiad vajavad logopeede

  • Eesti logopeedide ühingu (ELÜ) liikmete hinnangul vajab kuni kolmandik lasteaialastest kerget logopeedilist abi.
  • Logopeedide tööjõuvajadust mõjutavad lähitulevikus eelkõige järgmised suundumused:
    • logopeedilist abi vajavate laste arvu kasv;
    • logopeedide vajaduse kasv tervishoius (taastusravis) pingestab veelgi olukorda – paljud logopeedid eelistavad tööd tervishoiuasutuses tööle haridusasutuses;
    • logopeedide rolli muutus: senisest sagedamini peavad nad pakkuma tuge õpetajatele, et suunata neid abivajadust märkama ja selle alusel tegutsema.
  • Kui arvestada, et iga 30 kõneravi vajava lapse kohta on üks logopeed, oleks tarvis u 740 logopeedi. Praegu on 633, neist iga neljas vanem kui 60 aastat. Vanusest tulenev asendusvajadus on vähemalt 15 logopeedi aastas. Õppima on võetud 34 logopeedi. Avatud on sessioonõpe.
  • Eesti alushariduse juhtide ühingu hinnangul on puudu 127 logopeedi.

Koolipsühholooge on juurde vaja

  • Koolipsühholooge on 219, nende arv on kasvanud. Hinnanguliselt on vaja iga 300 õpilase kohta üht psühholoogi.
  • Eesti koolipsühholoogide ühingu hinnangul kasvab vaimse tervise probleemidega laste arv. See suurendab vajadust psühholoogide järele koolis, aga juba ka lasteaias.
  • Et oleks üks psühholoog 500 õpilase kohta, vajame praegu kokku ligikaudu 300 psühholoogi. Arvestades lasteaedades sama suhtarvu, oleks neis kohe vaja umbes 130 psühholoogi.

Kaasav haridus vajab eripedagooge

  • Eripedagoogide tööjõuvajadust mõjutavad lähitulevikus eelkõige järgmised suundumused:
    • kaasav haridus kasvatab vajadust eripedagoogide järele,
    • varajase sekkumise vajadus tingib eripedagoogi olemasolu igas lasteaias ja põhikoolis,
    • suurenenud on ootused eripedagoogide töö sisule.
  • Lähiaastatel on vaja aastas juurde umbes 25 eripedagoogi.


Kas vastuvõtu suurendamine eripedagoogide erialale oleks piisav või mis peaks veel muutuma, et leeveneks vajadus eripedagoogide järele?

LEA PILME, OSKA uuringu ekspertgrupi liige, Eesti eripedagoogide liidu juhatuse liige, Rakvere põhikooli direktor:

Vajadus eripedagoogide järele on kasvanud ja erialase haridusega inimesi ei jätku. Nähtavasti ei ole üht ja kindlat lahendust.

Eripedagoogide koolitusmahtu on vaja suurendada ja seda on Tartu ülikoolis sel sügisel märgataval määral ka tehtud. Õppima asuda tahtjaid oli, ja just nende inimeste seas, kes juba töötavad ning tunnetavad vajadust eripedagoogiliste teadmiste ja oskuste järele.

Kindlasti jääks rohkem kvalifikatsioonile vastavaid eripedagooge oma erialale truuks, kui nende palk oleks igas Eestimaa nurgas vähemalt õpetaja palgaga võrdne või sellest isegi suurem, sest lisaks laste toetamisele on vaja nõustada ja jõustada kolleege, vanemaid ning teha koostööd lasteasutuste väliste ametite ja spetsialistidega.

Kaasavas hariduses peaks olema tavapärane, et õpetajahariduse tasemeõppes omandavad kõik tulevased pedagoogid vähemalt need eripedagoogilised pädevused, mis võimaldavad märgata, ära tunda ja õpetada ajutiste või püsivate õpiraskustega õpilasi.

Kas OSKA pakutud meetmetest piisab või mis veel aitaks logopeede koolidesse ja lasteaedadesse juurde tuua?  

SIIRI KLISS, Eesti logopeedide ühingu eestseisuse vanem:

Tõepoolest andis HTM sel aastal sihtotstarbelist raha tugispetsialistide, sealhulgas logopeedide koolitamiseks. Seetõttu sai ülikool suurendada logopeediaüliõpilaste vastuvõttu magistriõppesse. Programm kestab küll kolm aastat, kuid raha anti üheks aastaks. Nii et kas ka järgmisel aastal lisarahastus tuleb, praegu ei tea, seda tuleks täpsemalt uurida ministeeriumist.

Kui varem võeti vastu keskeltläbi 12–15 tudengit, siis nüüd 34. Päris kindlasti on see tuntav vahe ja ilmselgelt on vastuvõtt varasemast optimistlikum, kuid tuleb arvestada, et lõpetanud lähevad tööle mitmele poole, 34 inimest jaguneb rehabilitatsiooni, meditsiini ja hariduse vahel. Abiks oleks ka riiklik koolitustellimus, mille kohaselt oleks ülikool kohustatud tagama kokkulepitud hulga lõpetajaid õppe nominaalkestuse lõpuks ja HTM seda riigi eelarvest finantseerima.  

Et lõpetajad oleksid ülikooli järel motiveeritud erialal ka töötama, ei piisa ainult Eesti keskmisest brutopalgast või õpetaja palga alammääraga võrdsustamisest, kui räägime haridussüsteemist. Palk peab olema seotud teatud koefitsiendiga õpetajate, arstide töötasust.

Logopeedide nappus on probleemiks igal pool, nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Ükskõik, missuguseid süsteeme on loodud, pole suudetud kogu abivajadust katta.

OSKA uuringu ettepanek oli suurendada vastuvõttu magistriastmes koolipsühholoogia õppesuunal. Kas see meede on piisav, et vähendada koolipsühholoogide põuda?

KARMEN MAIKALU, Eesti koolipsühholoogide ühingu juhatuse esinaine:

Koolipsühholoogide puuduse taga ei ole esmalt mitte vajaliku kvalifikatsiooniga inimeste puudumine. Neid on meil piisavalt. Pigem on küsimus selles, kuidas neid inimesi kooli tööle saada ja neid siin hoida.

Igal aastal lahkub töölt ca 20% koolipsühholoogidest. Miks? Üks põhjus on seesama – koolipsühholoogide vähesus. Seetõttu on olemasolevad psühholoogid ülekoormatud ja põlevad lihtsalt läbi. Siin ei saa lähtuda sellest, et kunagi oli üks koolipsühholoogi ametikoht 600 õpilase peale. Abivajavate laste hulk suureneb pidevalt. Praegu soovitab Eesti koolipsühholoogide ühing ühte koolipsühholoogi ametikohta juba siis, kui koolis on üle 200 õpilase. Siis on koolipsühholoogil võimalik tegelda rahulikult kõigi abivajajatega ning panustada ka ennetusse, mitte ainult tulekahjude kustutamisse. 

Teine põhjus. Koolipsühholoogide koolitused ja supervisioon on väga kallid ning kui õpetajate täiendkoolitused katab paljuski riik, siis tugispetsialistidele suunatud koolitusi tasuta kursuste seast millegipärast ei leia. 

Kolmas valukoht on koolipsühholoogide kutseaasta rahastamine. Selle peaks tagama riik. 

Neljas ja samuti oluline mure on koolipsühholoogi töötasu, mis on võrdne õpetaja alampalgaga. Töötasu peaks sõltuma psühholoogi kvalifikatsioonist ja kutsetunnistuse olemasolust ning olema võrdne pigem õpetajate keskmise palga kui alampalgaga.


Comments are closed.