Kuu raamat: „Võru-eesti eksitussõnastik“
Urmas Kalla (koostaja)
„Võru-eesti eksitussõnastik“
Levinud on anekdoot dialoogiga Võru bussijaama piletikassas, kus ostja pöördub müüja poole: „Palun üks pilet!“ Müüja küsib: „Kohe?“ Ostja kinnitab, et kohe jah (sest buss peaks iga minut ette sõitma). Müüja küsib uuesti: „Kohe?“ Ostja ei mõista, millest müüja aru ei saa. Müüja aga taipab, et tegu ei ole kohalikuga, ja sõnastab oma küsimuse eesti keeles: „Kuhu peatusesse sõita soovite?“ Nimelt tähendab „kohe“ võru keeles „kuhu“…
Kirjalikult dokumenteeritud tõestisündinud segadus sarnase sõnakuju erineva häälduse ja sellest tulenevalt erineva tähenduse tekkimisega pärineb Facebooki grupist Võro kiil, kus 18.02.2020 postitusest leiab ühe erakonna noortekogu reklaami Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks tõrvikurongkäiguga (https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10217657477522040&set=gm.3006159489440888&type=3&theater&ifg=1), mida võrukesed loevad automaatselt esimese hooga „naaseq perimüste“ ehk „naised pärimusse“ ja on hämmingus soolisest rõhuasetusest (justkui naised ei olekski läbi aegade pärimusega seotud olnud). Edasi lugedes saabub arusaam, et tekst on eesti keeles ja esimese sõna tähendus seega „naasma, tagasi pöörduma“. Kakskeelsetel võrukestel on aga iga kord seda reklaami silmates võimalus uuesti saada déjà-vu kogemus.
Möödunud 2019. aasta oli pühendatud eesti keelele, kuid lisaks ÜRO peaassamblee otsusega kuulutatud ka rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks, mille raames Eestiski tõsteti fookusesse murdekeeled. Senini puudub küll lõplik selgus, kas nt võru ja setu on keeled või eesti keele murded ning ametlikult ei ole Eestis ühelgi keelel põliskeele staatust registreeritud. Ometigi on kenasti märgiline, et sama aastaarvu kannab Urmas Kalla kokku seatud „Võru-eesti eksitussõnastik“ (Võro Instituut, 2019).
Võru keeleruumis üles kasvanud ja praegugi seal elav Urmas Kalla on juba kogenud sõnastike koostaja. Varasemalt on temalt ilmunud „Eläväneelähtjäjä haard hõngu: ütelüisi võro keeli / võrukeelseid kõnekäände“ (Võro Instituut, 2014); ta on osalenud ka „Eesti-võru sõnaraamatu“ (Võro Instituut, 2014) töögrupis. Kalla on tõlkinud nt Urvaste kandi murrakusse tekstid Valteri ja Leppiku foto- ja kunstiraamatus „Aastatsõõr pokudõga / Aastaring pokudega“ (Võro Instituut, 2019) ja võrukeelsed värsid pilteeposes „Kalõvipoig“ I–III (OÜ MrBee 2014–2017).
Kõnealune „Võru-eesti eksitussõnastik“ keskendub sõnadele, mille kirjapilt on võru ja eesti keeles sama, kuid hääldus ja tähendus võivad erineda. Seejuures on arvesse võetud erinevaid käändeid ja pöördeid – see just segaduste ja arusaamatuste seemneks ongi. Näiteks „klappi“, mis on võru keeles da-tegevusnimi tegusõnast „klappima“ (sobima), aga eesti keeles osastav kääne nimisõnast „klapp“. Või vastupidine variant: „klopi“, mis võru keeles on ainsuse omastav nimisõnast „klopp“ (lokulaud), aga eesti keeles ainsuse käskiv kõneviis tegusõnast „kloppima“. Paralleelsed kirjapildid on paigutatud kõrvuti veergudesse, nii on mugav neid võrrelda. Käände- ja pöördevormide puhul on lisatud ka sõna algvorm (ma-tegevusnimi või ainsuse nimetav), samuti on abiks näitelaused võru keeles. Sõnastikku lehitsedes on lausa füüsiliselt tunda, kuidas see aju tööle paneb – võrreldes, sõnade vorme määrates ja tähenduste võimalusi tuvastades. Eriti tänuväärne on, et autor on sõnastikku kaasanud nii võru keele suulisest käibest juba kadunud kui ka uudissõnu (tähistatud vastavalt risti või tärniga) ja teisalt eesti keele veerus mõningaid võõrlaene (laiv, spiiker, sorry, circa), slängisõnu (koss, motikas, opp).
Eessõnas selgitab autor lahti sõnastiku ülesehituse põhimõtteid ja annab põgusa, kuid vajaliku ülevaate ka kirjapildi poolest kokkulangevatest tegusõnavormidest, mida võru keeles leidub üksjagu. Autori sõnul sobib raamat lisamaterjaliks võru keele õppijaile ja õpetajaile, abiks võru keeles kirjutajaile, mälu värskendajaks põlistele võrukestele. Sõnastikust leiab ka vaimukaid illustratsioone Taavi Oolbergilt, sh kaanepilt, millel kujutatu tähendusi lahti mõtestama Kalla samuti lugejaid ärgitab. Kolme sõnaga kokku võttes võib soovitada eksitussõnastikku kui ühtaegu harivat, kasulikku ja lõbusat lugemist.