„Noored kooli“ meelitab ka „vanemaid“ noori

Kolmekordne vanaema Jana Adari hüppas „Noored kooli“ ree peale oma viiekümnenda sünnipäeva eel, pagasiks rikkalik elu-, õpi- ja töökogemus. Adari soovib, et temaga mullu kooliteed alustanud Puhja jütsidel säraks silm ka järgmistes klassides.

Jana Adari senised õpi- ja töökohad olid maaeluga seotud. Ta on õppinud kutsekoolis agronoomiks ja keskkonnaspetsialistiks, maaülikoolis maastikukorraldust ja Tartu ülikoolis keskkonnatehnoloogiat. Pidanud 15 aastat Setumaal talu, kasvatades ise ja vahendades teiste saaduseid, töötanud PRIA-s ja põllumajandusuuringute keskuses ning mõnda aega Suurbritannias rännanud ja mitmesuguseid töid proovinud.

Rahutu hingena on Jana Adari asunud ikka midagi uut otsima või õppima, kui tunneb, et elu on muutunud liiga rutiinseks. Inglismaalt naastes tuli Adaril mõte, et temast võiks saada õpetaja kutsekoolis. Ta läks Tartu ülikooli kutsepedagoogika kursusele ja sai aru, et pedagoogika võlub. Aga kui poeg saatis emale programmi „Noored kooli“ lingi, Adari kandideeris ja valituks osutus, mõistis ta, et just see on kõige ägedam asi.

Nüüd õpetabki Jana Adari teist aastat Puhja koolis ja on tõeliselt rahul.

„Jään oma kooli pärast programmi lõppu edasi, olen oma jütsidega kindlasti ka kolmanda aasta ära,“ räägib Jana Adari.

Tõelise rohehingena, kes panustanud nii Eestimaa looduse fondi kui Eesti rohelise liikumise töösse, mõtles ta algul hoopis loodusainete õpetamise peale, aga kui esimeses koolituslaagris sattus kokku algklassilastega, mõistis Adari, et just klassiõpetaja roll on tema jaoks tähenduslik.

Ennastjuhtiv õppija

„Maailm, mida koos loome ja kus koos kasvame, on eriline. Juba praegu, teisel aastal, näen oma töö vilju, ja seda, kuidas lapsed oskavad töötada. Meil on ka väga suur usaldus, nad räägivad alati oma muredest ja rõõmudest,“ räägib Adari.

Adari suur siht on ennast juhtiva õppija kujundamine. Ta on teinud poolteist aastat selle nimel järjepidevat tööd, et lapsed ise tahaksid algatada asju ja õpetaja ei peaks ette ütlema, mida tuleb teha. Õpetajal jääb siis rohkem aega abivajajate aitamiseks.

„Liigume ilusti sellel teel,“ ütleb Adari. „Ma pole kunagi mõelnud, et olen klassis kuningas. Arutame lastega läbi, kuidas midagi teeme. Oleme jõudnud selleni, et keegi ei karda eksida ega küsida. Olen kujundanud õpilastes arusaama, et ka õpetajat võib parandada. Meil on tore koos liikuda.“

Ka tunnis käinud Tallinna ülikooli didaktik, kes hoiab algajatel õpetajatel silma peal ja annab nõu, oli nähtuga rahul.

Jana Adari loodab, et kui tema õpilased lähevad neljandasse klassi, on nad sama õhinas ja uudishimulikud ning väärtustavad seda, mis sünnib nende ümber.

Adari käib oma klassiga palju ringi ja viib neid koolimajast välja. Arendavad on ühised projektid teiste klasside ja koolidega. Näiteks on Puhja lastel sõprusklass Tartu Forseliuse koolis. Adari on veendunud, et sellised ühised tegemised muudavad muuhulgas julgemaks suhtlejaks.

Adari räägib oma õpilastest ülivõrdes ja ütleb, et tõelise fännina on raske olla erapooletu hindaja.

Erinevalt enamikust algajatest õpetajatest pole tal distsipliiniga maadelda tulnud.

Kuid esimene poolaasta oli ikkagi raske ja nõudis vastupidavust kas või selleks, et harjuda paralleelselt töötama ja õppima.

Suureks abiks oli Adarile abiõpetaja, kelle kool tundides ühele HEV-õpilasele esimesel aastal toeks andis. Pikka aega õpetajana töötanuna oskas ta vastata ka Jana Adari küsimustele ja anda nõu, kuidas oleks üht või teist asja parem teha. Näiteks organiseerisid nad üheskoos klassiruumi niimoodi ümber, et lapsed, kes vajasid teistest enam abi, olid abiõpetaja läheduses, et klassis poleks suurt sagimist.

Algaja õpetaja rõõmuks on Puhja koolis väga hea tugimeeskond. Lapsed saavad vajadusel õpiabi, käivad logopeedi ja eripedagoogi juures õppimas lisaks sellele, mida tehakse klassiruumis. Nõu oskab anda ka eripedagoogiharidusega direktor Päivi Märjamaa.

Jana Adari klassis on lapsi, kelle emakeel on vene keel. Nad tulevad juba lasteaiast päris hea eesti keele oskusega. Igal lapsel on kaasas arengukaart, kus on kirjas, mida keegi juba oskab.

Erivajadustega lastega toimetulekuks saab kogu aeg teadmisi juurde ka „Noored kooli“ loengutelt.

Musta augu äärel

„Noored kooli“ loengutel räägitakse sellestki, et november-detsember on kõige raskemad kuud. Esimene eufooria on haihtumas, väsimus võimust võtnud ja tekib tagasilangus.

„Täpselt nii juhtus,“ sõnab Jana Adari. „Tekkis suur enesehaletsus, mõtlesin, et mida ma siin teen, ja tundsin, et kõik kukub kokku. Tunde valmistades unustad ju ennast ära. Väga kerge on ära uppuda. Kui oled väsinud, on ka süütenöör lühike. Mõtled, et lapsed ei kuula sind, aga tegelikult on nad samasugused, kuid ise oled väsinud ja ärritud kergemini.“

Siis tuligi tuutor appi ja koos hakati arutlema. Et mitte veelgi sügavamale musta auku kukkuda, tuli teha ajaplaan. Adari hakkas jälgima magamamineku kellaaega, iseenda peale mõtlema ja silmad läksidki uuesti särama. Kohale jõudis seegi, et õpetamine on koolitöös vaid üks osa ja teha tuleb paljut muudki.

„Kui poleks ette teadnud sellisest tagasilangusest, olnuks kerge käega lüüa, aga tänu ettehoiatusele ja abile oli lihtsam üle saada,“ ütleb Adari.

Esimesed poolteist aastat käib algajate õpetajate tunde vaatamas ka mentor programmi poolt. Adari mentor Sirli Vijar on ka ise „Noored kooli“ kasvandik ja nüüdseks on temast saanud Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuht.

„Temast on olnud palju abi,“ lausub Jana Adari. „Aeg-ajalt olen oma tunde ka filminud ja vaatamiseks saatnud. Hea on alustada, kui tugi on olemas. Hindamatu tugi on lennukaaslased. Alati saab nõu küsida, rõõme jagada. Meie koolis on ka teisi alustajaid, kes tulnud ülikoolist. Neil pole nii suurt tuge kui meil.“

Milline on olnud kõige toredam päev õpetajana?

Adari meenutab esimese klassi lõpetamise puhul toimunud klassiõhtut ühe lapse juures kodus. Lapsed rääkisid oma vanematele, mida nad on aasta jooksul õppinud, ja vanemad pidid lapse muljeid edasi andma ning ka ise arvamust avaldama.

Jana Adarit rõõmustasid väga kiidusõnad, et koolirõõm on lastel alles ja hommikuti nad lausa vudivad kooli poole.

Võrreldes oma varasemaid ja uut ametit, ütleb Jana Adari, et õpetajatöö suur eelis on see, et rutiin ei kimbuta. Õpetaja ise vastutab ja tal on vabadus otsustada.

„Õpetajana saan olla loov, katsetada oma ideid ja olla ise taas laps,“ muheleb Adari. „Muudes ametites ei näe nii selgelt oma töö tulemust. Kui eksperdina kirjutasin sadu lehekülgi tekste, luges seda ehk paar-kolm inimest ja maailmas ei muutunud sellest midagi. Aga õpetaja töö on tähenduslik, näedki päriselt muutusi. Laps, kel oli probleeme, muutub aastaga.“

Jana Adaril jagub veel energiat eneseteostuseks väljaspool klassiruumigi ja ta teeb õpiringi õpetajaile.

„Mulle meeldib kooli arengusse panustada,“ sõnab ta. „Programm koolitab meid ka juhtimise alal. Pole välistatud, et kunagi selles suunas edasi liigun.“

KOMMENTAARID

Sirli Vijar, „Noored kooli“ mentor:

Pooleteise aasta jooksul on Jana õpetajana palju arenenud. Ta ei ole oma loomult ülemäära süsteemne inimene, kuid tema süsteemsus on nähtavalt arenenud.

Kooli juhtkond on toonud Janat eeskujuks kui kolleegi, kes muudab oma entusiastliku pealehakkamise ja uue lähenemisega koolikultuuri. On imetlusväärne, kuidas ta ei heitu konservatiivsemate kolleegide vastupanust ja mittemõistmisest.

Jana tunnustab õpilasi nende pingutuse eest, kujundades nii juurdekasvu uskumusi. Ta märkab abivajajaid ning pakub tuge. Äramärkimist väärib tema järjekindel koostöö nii kooli tugispetsialistide kui ka vanematega HEV-õpilaste arengu toetamiseks.

Jana klassiruumis valitseb sõbralik ja töine õhkkond. Üsna hästi tabab ta ära klassi meelsuse ja energiataseme ning kasutab õpilastele puhkepausi andmiseks või nende tähelepanu koondamiseks mänge, liikumisülesandeid, vaikuseminuteid.

Jana on innukas õppija ja otsib ka ise koolitusi, kust saadud teadmisi rakendab tundides ja tutvustab kolleegidelegi.

Jana elurõõm, energiatase, enesearendamise soov, oma õpilastele pühendumine, hoolivus, sõbralikkus, elujaatav suhtumine on temast juba väga hea õpetaja teinud, kuigi ta on alles oma õpetajatee alguses ning arenguruumi jagub.

Päivi Märjamaa, Puhja kooli direktor:

Jana on loov ja põhjalik. Ta teab ja loeb palju, on kursis hariduses toimuvaga, osaleb isuga konverentsidel, seminaridel ja koolitustel, katsetab õpitut oma töös.

Jana alustas esimest tööaastat ja klassikoosolekut oma eesmärgi tutvustamisega, mille kohaselt on oluline, et tema õpetatavad 1. klassi lapsed jätkaksid õnnelike ja särasilmsetena ka teises kooliastmes.

Õpetaja panustab oluliselt ennast juhtivate õpilaste kujundamisse, andes õppimises valikuid, näidates kätte suunad ja võimalused. Õpetab õpilasi ise ennast kontrollima, kahtlema ja küsima.

Tema tegevused õppetöös on mõtestatud ja kindla eesmärgiga. Õpetaja püüab käsitletavaid teemasid järjestada nii, et oleks lihtne lõimida ja õpilased saaksid ise valida teemad ja ülesannete järjekorra.

Õpetaja tähtsustab ainete seoseid, loob õpilaste jaoks paralleele varasemate teadmistega, et nad märkaksid oma arengut.

Oma teisel õpetaja-aastal on Jana mitmesuguste algatustega suutnud anda märkimisväärse panuse ka kooli arengusse tervikuna.