Tulevik Soome eesti laste pilgu läbi

Juba kümnendat korda toimus kirjutamisvõistlus Soomes elavatele eesti lastele, seekord teemal „Minu tulevik“. Osales 580 last, eelvaliku tegid Vantaa, Helsingi, Mikkeli, Tampere, Turu, Hyvinkää, Tuusula ning Kerava koolide eesti keele õpetajad. Kolmandat korda saatsid oma kirjutised võistlusele ka Tallinna soome kooli õpilased. Kokku saadeti žüriile 180 võistlustööd, mida hinnati neljas vanusegrupis.

Kui kõige nooremas vanuserühmas olid laste unistused seotud kodu, reisimise, lemmikloomade ja elukutsega, siis vanemate õpilaste mõtted olid ainest leidnud keskkonnaprobleemidest, tehnoloogia arengust ning enda võimalustest muutuvas maailmas. Laste keelelise väljendusoskuse kasvu võib ilmekalt kirjeldada Leelo Tungla luuleridadega:

Muutub emakeel just nagu sina ise –

elab, tarkust kogub nagu koolilaps.

Lihtsaid sõnu teadsid siis, kui olid pisem,

nüüd on mõtted juba läinud keerukaks.

Väiksemate laste töödes tõstis žürii esile kirjutistes sisalduvaid siiraid ja ehedaid mõtteid. Nii armas oli lugeda, et lapsed unistasid sellistest tuttavlikest elukutsetest nagu politseinik, loomaarst, ehitaja, kassapidaja, pitsamees, leibur, kuid üks 2. klassi poiss unistas hoopistükkis jõuluvanaks saamisest. Lapsed kirjutasid üsna tõepäraselt, miks suurtel inimestel on kogu aeg kiire: neil on palju kohustusi, „peab ilusti olema, tööl käima, lastele süüa tegema ja abielus olema“. Nooremas vanuserühmas ütles mitu last julgelt välja, et tegelikult ei tea nad oma tulevikust veel mitte midagi.

Keskmise vanusegrupi (4.–6. kl) töödesse lisandus rahateema, mured seni tundmata haiguste pärast ja hool ümbritseva keskkonna puhtuse üle. Laste tulevikumõtetes oli nii ulmet kui ka realistlikku ettekujutust, milliseks võiks nende tulevik kujuneda. Oma elukutsevalikutes põhjendati, miks soovitakse mingit ametit pidada. Olla kuulus laulja, tuntud filminäitleja, populaarne jalgpallur või arhitekt – need mõtted olid seotud praeguste harrastuste või huvialadega. Päris paljud selle rühma õpilased oskasid arutleda, kuidas oma eesmärgini (näiteks saada heaks südamekirurgiks) jõuda – „peab mitmeid keeli oskama ja hästi õppima, sest parem haridus annab kindlasti hea töökoha“. Oli leitud isegi Platoni mõttetera „Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu“.

Põhikooli vanima rühma (7.–9. kl) võistlustööde lugemisse pidi põhjalikult süvenema, sest kirjutised olid sügavuti arutlevad ja vormistused huvitavate lahendustega. Oli jutukesi, kus autor kujutles oma tuleviku eri etappe, kirjeldas enda arengut, muutumist ja võimaluste laienemist. Oluliselt rohkem kui nooremates vanuserühmades mõeldi selle üle, kus riigis nad soovivad tulevikus elada, kellega pere luua ja milliseks on maailm muutunud. Laste unistuste hulka kuulusid näiteks soov pääseda olümpiale, saada miljonäriks, osta äge auto, olla ema seitsmele lapsele või minna ajamasinasse.

Vanusegrupiti oli selgelt märgata, et laste keeleline eneseväljendus muutus vanusega järjest huvitavamaks, silmaring laiemaks ning kirjapandud sõnades oli mõtet sees aina enam! Võib julgelt öelda, et kirjatöödest jäid kõlama soojad hoiakud oma pere ja eesti keele suhtes. Lapsed lubasid tulevikus oma järeltulijatele kindlasti eesti keelt õpetada, oma lapsi kasvatada, „nagu ema minuga on tegelenud“, ning saada toredaks vanaisaks või olla oma 92-aastase vanaema sarnane.

Žürii valis välja 53 tööd. Äramärgitud töid ei seatud pingeritta, vaid tunnustamist leidsid julged ja omapärased mõtted, rikkalik sõnavara ning leidlikkus töö vormistamisel.

Laupäeval, 14. märtsil kogunevadki ühte kaunisse Helsingi kesklinna majja lapsi juhendanud 18 õpetajat ja noored autorid koos oma vanematega, et pidulikult tähistada emakeelepäeva. Äramärgitutele ulatatakse auhinnad tubli võistlustöö eest.

Aktusel tervitab lapsi Eesti saatkonna kultuurinõunik Anu Kippasto ning klounid Piip ja Tuut esinevad etendusega „Loomad“. Selles kogupereetenduses kõlavad ennemuistsed lood, mis on uskumatult tänapäevased.

Emakeelepäeva tähistamist korraldab eestikeelse hariduse selts koostöös Tuglase seltsi, Eesti suursaatkonna ja Soome-Eesti seltside liiduga.

Eriauhinnad on Lõimeleerilt ja ajakirjalt Hea Laps.

Emakeelepäeva tähistamist toetab rahvuskaaslaste programm.

TÄIENDUS. 14. märtsiks planeeritud pidulik emakeelepäeva tähistamine Helsingis jääb koroonaviiruse ohu tõttu ära.