Masingu kool oli eriolukorraks valmis juba mitu aastat
Selle mõtiskluse ilmumise ajaks on distantsõpe Eesti koolides kestnud neli nädalat. On ilmunud arvamusartikleid, peetud veebiseminare, jagatud omajagu näpunäiteid. Lisan kogu riigis käivale arutelule Tartu Herbert Masingu kooli kogemuse distantsõppe pakkumisel psüühikahäiretega õpilastele. Selle mõtiskluse ilmumise ajaks on distantsõpe Eesti koolides kestnud neli nädalat. On ilmunud arvamusartikleid, peetud veebiseminare, jagatud omajagu näpunäiteid. Lisan kogu riigis käivale arutelule Tartu Herbert Masingu kooli kogemuse distantsõppe pakkumisel psüühikahäiretega õpilastele.
Tartu Herbert Masingu kool on munitsipaalkool, mis pakub õpikeskkonda 300 haridusliku erivajadusega õpilasele, neist umbes 50 on individuaalõppel. Õpetame (peamiselt) riikliku õppekava järgi hariduslikku erituge vajavaid õpilasi. Enamik õpilasi jaotub kahte suuremasse gruppi: autismispektri häirega ja traumakogemusega õpilased. Kahel grupil on omajagu sarnasusi (keskmisest kõrgem vajadus etteaimatavuse ja struktuuri järele, kohati normi piire kompav käitumine, vajadus tavalisest piiritletuma ja rahulikuma õpikeskkonna järele jne), kuid õppe korraldamisel tuleb siiski rakendada erinevaid põhimõtteid. Näiteks paljud autismispektri häirega õpilased on konkreetse ja selge juhendamise korral võimelised tegema küllalt pikalt iseseisvat tööd, traumakogemusega lapsed vajavad aga pisut enam õpetaja suunamist õpiülesande täitmise käigus. Ühed vajavad vaikust ja rahu, teised soovivad väga omavahel suhelda. Erinevusi leidub teisigi ja neid kõiki tuleb arvesse võtta tundide läbiviimisel nii koolimajas kui kodus õppides. Hoolimata õpilaste diagnoosidest ja eripäradest tuleb alati lähtuda põhimõttest, et õpetame mitte diagnoosigrupi esindajat, vaid konkreetset omanäolist last.
Ootamatusteks valmis
Et ootamatu olukorraga võimalikult kergesti toime tulla, on oluline ootamatusteks valmistuda. See on Masingu koolis kasutatava TEACCH- (Treatment and Education of Autistic and Related Communication Handicapped Children) metoodika üks põhimõtteid ‒ valmistada õpilane ette elus ette tulevate muutustega toime tulema. Mida see meie puhul tähendab?
Distantsõppe ja eriolukorra raames näib üks oluline komponent olevat asjaolu, et oleme e-õppe päevi viinud regulaarselt läbi juba paar aastat. Seni küll eelkõige õpilaste digipädevuste arendamiseks, kuid nüüd selgub, et ka omamoodi kriisiõppusena. Nii õpetajatel kui õpilastel on kogemus, kuidas mõtestatud õpe väljaspool klassiruumi ja digivahendite abil välja näeb, millised keerukused kaasnevad ja kuidas neid ületada. Päev pärast koolide distantsõppele üleviimisest teatamist toimuski koolis juba ammu planeeritud e-õppe päev.
Käsikäes e-õppe päevade katsetamisega oleme järjepidevalt koolitanud õpetajaid e-keskkondade kasutamise teemal. See tähendab, et nii õpetajatel kui ka õpilastel on mitmekesine kogemus digivahendite kasutamisest klassis ja ka väljaspool, mis jällegi muudab ülemineku distantsõppele oluliselt lihtsamaks.
See on muutusteks valmistumisel siiski vaid jäämäe tipp. Tegeliku väärtuse ja turvatunde loovad asjad, mida igapäevaelus distantsõppe õnnestumisega siduda ei oskakski. Tegu on igapäevase eripedagoogilise kompetentsuse ja selle pideva arendamisega. TEACCH-metoodika rõhutab oma alustaladena kolme aspekti: õppe individualiseerimine, aja ja ruumi struktureerimine ja koostöö lapsevanemaga.
Õppe individualiseerimise alus on, et iga õpetaja peab oma õpilasi ja nende eripära tundma läbi ja lõhki (hoolimata diagnoosist, käitumisest vm). Et oma õpilasi nii põhjalikult tundma õppida, tuleb võtta eraldi aega, aga samas aitab see luua ka väga head ja tihedat suhet õpetaja ja õpilase vahel. Suhet, mis püsib füüsilisest distantsist hoolimata. Ütleme oma alustavatele õpetajatele sageli, et suhte loomiseks tuleb aega võtta. Kui vaja, siis mõned nädalad, kui vaja, siis mõned kuud, kui vaja, rohkemgi. Ilma suhteta on sisulise õppimise tase igal juhul madal. Näeme, et suhtesse investeerimine on praeguses olukorras ennast kuhjaga ära tasumas.
Kindel päevaplaan
Suhe lapsevanematega on samuti midagi, mis distantsõpet toetab ‒ kui vanem tunneb, et võib õpetajat ja klassijuhatajat usaldada, nendelt vajadusel abi küsida, raskuste tekkides nendele ka muret kurta, on kodune õhkkond selle võrra rahulikum. Nii laps kui vanem tunnevad ennast ootamatus olukorras turvalisemalt ja energiat muude segaduste kõrvalt ka õppimisele keskenduda on kindlasti rohkem. Lapsevanemaga suhte loomine ja hoidmine on Masingu koolis klassijuhataja üks kõige olulisemaid tööülesandeid lapsega suhte loomise kõrval. Nii varem kui praegu on meie ühine kokkulepe, et klassijuhataja on esmane ja peamine kontakt kooli ja kodu vahel. Selge, konkreetsele inimesele ja suhtele üles ehitatud suhtlusskeem on samuti midagi, mis toob praeguses kriisisituatsioonis selgust ja turvatunnet. Mida vähem infomüra, seda lihtsam orienteeruda.
Aja ja ruumi struktureerimine vajab eraldi tähelepanu. Viimaste nädalate jooksul oleme näinud palju soovitusi päevakavade koostamiseks, aja planeerimiseks, visuaalsete vihjete kasutamiseks ja muudeks struktureerimisvõteteks. See on midagi, mis eriti töös autistlike lastega, aga tegelikult mitmesuguste psüühikahäiretega lastega on igapäevane normaalsus. Seega on kriisiolukorras vaja vaid juba õpitud päevaplaanid kanda ümber uude normaalsusesse. See ei ole alati lihtne, kuna eriti just autistlikud lapsed ei kanna tavaliselt õpitud oskust ilma juhendamata üle teise keskkonda. Siiski võtab see kindlasti vähem energiat kui selle kõigega nullist alustamine. Struktureerimine puudutab ka õpiülesannete andmist. Eripedagoogide oskus töökäske selgelt ja struktureeritult sõnastada on samuti midagi, mis kriisiks valmisolekut oluliselt toetanud on.
Ennetavaks toetusmeetmeks on olnud meie-tunde loomine ‒ praegu on see paljudele õpetajatele eriti oluline. Praegu kehtivas kooli arengukavas on meil suisa kokku lepitud, et kõige vähem kord kvartalis toimub õpetajate vabas õhkkonnas ühisüritus. Viimase aasta jooksul on need toimunud suisa korra kuus. Kuna nüüd füüsiliselt enam kokku ei saada, tekivad väiksemad elektroonilised suhtlusgrupid, jagatakse nii asjalikke nõuandeid kui internetist leitud lõbusaid naljapilte ja -videoid. Ühine mure ühendab ja näib, et kohati on ühtsustunne suuremgi kui tavalise koolikorralduse puhul. Videokõnes kohtudes on näod rõõmsad, sest üksteist tahetakse näha ja kuulda.
Töö vanematega
Kuigi kahtlemata on kriisiks valmistumine väga oluline, ei tähenda see, et muutunud koolikorralduse juures töös mingeid muutusi tegema ei oleks pidanud. Õpetajate, õpilaste ja vanemate töökorraldus on pea peale keeratud, kõik on vajanud omajagu harjumist ja rööbastesse loksumist. Oleme juba teinud suuremaid ja väiksemaid muutusi ning on selge, et olukorra jätkudes tuleb neid teha veelgi. Eks kehti see kõikide koolide puhul ning olukorda jälgides näib, et toimetame erikoolina väga sarnaselt tavakoolidega.
Suur osa õpetajate, eriti klassijuhatajate ja tugispetsialistide tööst on olnud töö vanematega. Kuigi nõustamisel on õpetajatöös ka tavaolukorras küllalt suur osakaal, on nüüd veelgi enam vaja ärevust vähendada, toetada koduste päevakavade loomist ja ellurakendamist, anda nõu, kuidas toetada õppimist. Nii mõnegi pere esimene distantsõppenädal kulus sellele, et aidata lapsel aru saada, et tegu ei ole koolivaheajaga; leida kodus õppimiseks sobilik aeg ja koht; võtta omaks mõte kodus õppimise võimalikkusest.
Teise nädala lõppedes oli lapsi, kes keeldusid edasi õppimast, kuna õpetaja oli koolis öelnud, et nüüd õpime kaks nädalat kodus. Kui selgus, et koolimaja on suletud kauem, tekkis lastel seos, et nüüd oleme lihtsalt kodus, ilma õppimata. Taolisi rohkem või vähem humoorikaid seiku on tulnud ette teisigi. Õnneks jagub õpetajatel loovust, et olukordadest edukalt välja tulla.
Eesti kooli tugevus on õpetaja autonoomia austamine. See tähendab, et õpetajal on õigus valida oma töö tegemiseks kõige asjakohasemad meetodid ja keskkonnad. Eriolukorra ja kiirete muutuste korral vajab koolipere alguses selgemaid piire ja struktuuritunnetust, aja möödudes on aga oluline, et vastutus oma töö planeerimise eest läheks järjest enam tagasi õpetaja kätte. Seetõttu oleme samm-sammult liikunud selles suunas, et ettekirjutatud reeglite ja korralduste asemel saada kokku õpetajate gruppidega ‒ kooliastme, õpilaste eripära ja ainespetsiifikat arvestades. Katsume rääkida läbi inimeste õnnestumised ja raskuskohad, jagada kogemusi, toetada õpetajate omavahelist suhtlust ja selle kaudu anda õpetajatele võimaluse leida enda ja oma õpilaste jaoks toimivaid lahendusi.
Hoolimata õpilaste eripäradest või vanusest on selge, et distantsõppe võtmekohad on a) õpetajate omavaheline suhtlus, b) võimalikult palju otsesuhtlust õpilastega (videotunnid, suhtlus sotsiaalmeedia kanalite kaudu) ja c) eriti selgelt struktureeritud õpiülesannete andmine Stuudiumi keskkonnas.
Viis küsimust
Kooli arendusjuht metoodika alal Merje Kivikas on ülesannete kirjeldamisel soovitanud võtta aluseks Colette de Bruini viis küsimust. Stuudiumist peab laps saama vastused viiele küsimusele.
KES? Näib selge, et ülesannet täidab õpilane. Oled sa kindel, et see ka tema jaoks nii selge on? Küsimuse alla kuulub ka info selle kohta, kellelt saab abi küsida.
MIS? Õpitav teema, alateema.
KUIDAS? ja KUS? Mida ja missuguses järjekorras teha ning millises keskkonnas tegevus toimub (kõik kasutatavad keskkonnad peavad olema õpilastele varasemast tuttavad). Millega tegevus lõpeb?
MILLAL? Tähtaeg ja töömaht.
Ilmselt on tegu soovitustega, mis sobivad igale distantsõpetajale ja toetavad iga distantsõppijat. Oleme märganud, et paljudele lastele taoline kodus õppimine sobib ‒ õpetaja ja kaasõpilased ei ole oma jutuga segamas, selgelt esitatud ülesande puhul saab keskenduda rahulikult töö tegemisele ja nii õpijõudlus kui -rõõm on kasvanud. Loodetavasti õnnestub eriolukorra lõppedes luua õpilahendusi, mis kogetut arvesse võtavad.
Viimased nädalad on viinud mind enam kui kord mõttele, et eripedagoogide ja erivajadusega lapsi õpetavate õpetajate senine õpetamis- ja töökogemus toetab suurepäraselt toimetulekut praeguse ootamatu olukorraga. Seega, kui tavaelu taastudes märkad (taas kord), et sinu klassis õpib erivajadusega õpilasi, katsu seda raskuste kõrval näha ka kui treeninglaagrit!