Aasta parim praktikaettevõte on lennukeid hooldav Magnetic MRO

Selgunud on tänavune parima praktikakoha tiitli pälvinud ettevõte. Eesti tööandjate keskliit (ETKL) tunnustab selle nimetusega tööandjat, kes pakub üliõpilastele ja kutseõppuritele praktikakohti ja õpipoisiõppe võimalusi, tehes seda silmapaistvalt.

ETKL-i konkursi „Parim praktikakoht 2020“ võitis Magnetic MRO AS. Kiiresti arenenud ettevõte teeb lennukite täishooldust klientidele, kes asuvad üle maailma. Samas on Magnetic MRO Eesti lennuakadeemia oluline koostööpartner.

ETKL-i tegevjuht Arto Aas ütles, et liit tunnustab ettevõtteid kui häid praktikakohti innustamaks neid koolidega koostööd tegema. „Tänane võitja Magnetic MRO on hea näide sellest, et valmis lahenduste puudumisel on mõistlik need ise luua. Tänu praktikakohtadele saab ettevõte just selliste oskustega spetsialistid, keda ta konkurentsis püsimiseks vajab,“ ütles tegevjuht, kes kuulus ka hindamiskomisjoni.

Magnetic MRO avaldas žüriile muljet oma väga hea koostööga Eesti lennuakadeemiaga. Ühiselt on välja töötatud hooldustehniku õppekava, ettevõte pakub töökohapõhist õpet ja terviklikku praktikaprogrammi nii kutseõppuritele kui ka üliõpilastele ja välistudengitele. „See kõik on muljetavaldav ja väärib tunnustust,“ sõnas Aas. Ettevõtte esitas konkursile Eesti lennuakadeemia.

Süsteemne ja terviklik praktika

„Parima praktikakoha tiitli tõid teile just süsteemne lähenemine ja terviklik praktikaprogramm,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Magnetic MRO pole mitte ainult olnud inspiratsiooniks paljudele tööandjatele oma toetava keskkonna ja hoopis teistsuguse lähenemisega haridusele, rääkis Reps, vaid ettevõte toetab ka enesetäiendamist ja on toonud oma mõtteid haridussüsteemi. Magnetic MRO on äratanud ka rahvusvahelist tähelepanu avatuse ja koostöövalmidusega nii hariduses kui rahvusvahelises suhtlemises.

Magnetic MRO juht Risto Mäeots alustas oma karjääri samas ettevõttes lennukolledži, praeguse Eesti lennuakadeemia õhusõiduki hooldustehniku praktikandina 13 aastat tagasi. Selle aja jooksul on tal olnud mitu ametikohta, ta on olnud lennukitehnik ning juhtinud mitut osakonda. „Kui ühinesin, oli töötajaid 160, nüüd on 600. Käive oli siis 112 miljonit, enne kriisi üle 100 miljoni,“ rääkis Mäeots firma kiirest arengust. Olles selle kasvu juures, teab ta hästi, kui oluline on algajale praktikakoht, juhendaja ja atmosfäär. Ettevõte pöörab juhi sõnul suurt tähelepanu sellele, et olla praktikabaasina tipptasemel.

Mäots näeb ka praeguses kriisiolukorras võimalust tulla sellest välja võitjana, kui näha laiemat visiooni. Kindlasti võiks Eestis olla mitte ainult lennukite hooldus, vaid suur lennundus-tootmistehas, arvab ta. Selle nimel, et kriisist tullakse välja tugevana, jätkab ettevõte ka praktika pakkumist ja tippspetsialistide koolitamist. „Ärgu see auhind tõmmaku pidurit, meil on väga palju veel ees,“ lausus Mäeots.

Praktikant läbib kõik tööetapid

Eesti lennuakadeemias rakenduskõrghariduse omandanud Magnetic MRO juhendaja ja hindaja Tanel Torim rääkis, et ettevõttes juhendatakse bakalaureuseõppe üliõpilasi ja kutseõppureid. Lennukiremont on jagatud neljaks sektsiooniks ja praktikandid saavad töötada kõigis osakondades, et neil kujuneks võimalikult hea teadmine, mida lennukihooldus tähendab.

Praktika käigus selgub, kes sobib tööle, kes mitte. Väljalangemise põhjused on nagu mujalgi õppuritel, probleemid tööajast kinnipidamise ja distsipliiniga, mis Torimi sõnul on lennunduses eriti tähelepanu all. Praktikal tuleb ka hästi välja, kes oskab rohkem käte, kes peaga tööd teha.

Lennunduse kui väga erilise ala puhul pole praktikantidel tööga varasemat kokkupuudet. Seal peab juhendajal olema õige häälestus ja teadmine, et alustada tuleb nagu puhtalt lehelt, rääkis Torim. Igal juhendajal on vaid üks-kaks praktikanti, et tema töö oleks võimalikult personaalne. Juhendajaid on paarkümmend. Ettevõtte töökeel on inglise keel, kõik lennukihooldusjuhendid on ingliskeelsed ja neid ei tõlgita. Ka töötajatel tuleb inglise keele testid edukalt läbida. Ettevõttes võib kuulda eesti, vene, läti, leedu, soome ja rootsi keelt. Inimesi on enam kui kümnest rahvusest.

Magnetic MRO töötajad peavad loenguid ja õpetavad valikaineid lennuakadeemias. Praktika andmiseks on ettevõttes eraldi inimesed. Nad saavad juhendamise eest motivatsioonitasu. Tähelepanu pööratakse ka sellele, et spetsialistil, kes elutähtsat osa hooldab, ei segaks keskendumist õppurid.

Koostöö mitme kooliga

Magnetic MRO teeb koostööd kuue kooliga. Suurimale partnerile, Eesti lennuakadeemiale lisaks töötatakse Riia tehnilise instituudi ning Leedu, Soome ja Rootsi oma valdkonna kooliga. Lennuakadeemiast saab ettevõte igal aastal 4‒5 kõrgharidusega spetsialisti, õpipoisiõppes koolitatakse paarikümmet inimest. „Headel aegadel proovisime saada igal aastal 20‒25 inimest juurde. Loodame, et see aeg tuleb tagasi,“ sõnas Mäeots.

Samas näeb ettevõtte juht probleemi selles, et meil on lennundusel maine madal ja me ei näe Eestit lennundusriigina. Tegelikult peaksime olema lennunduse üle uhked, sest see on väga võimas tööstusharu, arvab Mäeots, kes usub, et Eestis saab selles vallas palju korda saata ning panust SKP-sse kasvatada. Magneticul on võimekust laiendada oma tegevust lennukitööstuses. Praegugi ei tegelda ettevõttes mitte ainult reislennukitega, vaid töös on ka kaubaveolennukid ning toodetakse lennukidetaile. Magnetic MRO on Mäeotsa sõnul üks efektiivsemaid ettevõtteid oma valdkonnas.  

Lennuakadeemia otsib uusi võimalusi

Eesti lennuakadeemia turundusjuht Silver Bohl rääkis, et Magnetic MRO on kooli ametlik partner ning lennuakadeemia plaanib tulevikus ühist õppekava edasi arendada. Kool otsib võimalusi turunduskoostööks lennundusettevõtetega sooviga tuua akadeemia lähemale ettevõtetele. „See on rohkem isegi tudengite soov,“ rääkis Bohl. „Nemad tahaksid, et juba õppimise ajal tekiksid kontaktid, mis mõjutavad hiljem töölesaamist.“

Bohli sõnul on piloodi ja lennujuhtide erialale väga suur konkurss, mõnevõrra väiksem on konkurss lennundustehnika erialadel. „Me saaksime koolitada rohkemgi ja lennundusettevõtted vajavad rohkem spetsialiste, kuid praegune olukord on teine kui paar kuud tagasi,“ sõnas Bohl.  

Kokku on Eesti lennuakadeemias paarsada õppijat, neist veerandsada kutseõppurit. Õppijate arvult pole kool suur, kuid kui lennundust Eestis õppida ei saaks, siis läheksid väga paljud lennundushuviga noored mujale, arvas Bohl.

Sel aastal oli parima praktikakoha konkursi kandidaate 33. Samas kuulutati välja ka teiste kategooriate võitjad. Parimaks väikeettevõttest praktikakohaks valiti PCC Projekt AS ja parimaks regionaalseks praktikakohaks Eesti Energia AS.

Eestis õppivatele välistudengitele praktikavõimaluste pakkumise eest pälvis tunnustuse SEB Pank AS. Parim välistudengeid toetav tööandja on SEB Pank. Eriauhinna sai sel aastal OÜ Gurmeeklubi, kelle puhul tõsteti esile läbimõeldud ja oskuslikku praktikakohtade pakkumist erivajadustega õpilastele.

Parima praktikakoha võitjad saavad Ivo Lille klaasistuudios valminud auhinna ja õiguse kasutada spetsiaalset märgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel, trükistel.

Konkurssi korraldab Eesti tööandjate keskliit koostöös HTM-i ja sihtasutusega Innove, rahastavad Eesti riik, Euroopa sotsiaalfond ja ETKL.