Väärtused ja distantsõpe 3: Distantsõpe pani kõik asjaosalised proovile

Mäetaguse põhikooli põhiväärtustest muutus eriolukorra ajal kõige olulisemaks koostöö. Ühe käega ei saa plaksutada, ütleb direktor Veera Sibrik.

Veera Sibriku sõnul näitas distantsõpe, kui oluline on koostöövõrgustik: õpetajad, õpilased, vanemad, tugispetsialistid, omavalitsus, juhtkond. Koroonakriis oli teatud mõttes tuleproov, kuidas see meil toimib. Saime teada, et koostööga on meil asjad korras, ütleb Sibrik.

Ida-Virumaal asuv Mäetaguse põhikool on kogukonnakool, kus õpib 132 last. 2019. aastal pälvis kool Tartu ülikooli eetikakeskuse tunnustusprogrammis „Hea kool kui väärtuspõhine kool 2019“ teerajaja tiitli.

Kuidas teie kool viirusekriisis toime tuli?

Veera Sibrik: Kindlasti oli see väga ootamatu: saime teadaande, panime asjad kokku ja kooli kinni. Ja esmaspäevast läksid õpetajad nagu sõjaväkke.

Esialgne lootus, et ehk lõpeb eriolukord kahe nädala pärast, haihtus ruttu. Ja arvatavasti oli ka hirm, kas saadakse hakkama. Julgen öelda, et igas koolis on õpetajaid, kes on väga digipädevad ja kelle jaoks arvuti ei ole mingisugune võõras loom. On aga neidki, kes eelistavad traditsioonilist õpetamist. Nende jaoks oli see väljakutse, kuidas õppetööd läbi viia, eriti väikestega, kelle jaoks õpetaja on A ja O. Ja järsku – õpetajat ei ole. Siis veel mingisugune Stuudium, kust ülesandeid saab, aga kõik lapsed ei oska veel hästi lugedagi. Õpetajana oled täiesti segaduses, kui digivahendeid perfektselt ei valda. Need õpetajad pidid väga palju pingutama. Nüüd kasutavad nad Zoomi ja teevad videotunde gruppide ja klassiga. Samas suhtlesid paljud õpetajad iga päev lastega ka telefoni kaudu.

Me jõudsime reedel, 13. märtsil kokku leppida, et kardinaalselt ei muutu midagi, kõik läheb tunniplaani järgi. Kui lõunapause on koolis harilikult kaks, siis distantsõppel jäi üks 35-minutiline vahetund. Keegi meile tollal soovitusi anda ei osanud, iga kool otsustas nii, nagu ta otsustas.

Esimesed kaks nädalat tegid online-tunde vähesed õpetajad. Praegu julgen öelda, et videotunde teeb 95% õpetajatest.

Arvan, et distantsõpe oli suurepärane võimalus kooliga seotud asjaosaliste toimetulekust ülevaade saada. Me polnud varem küsinud, kas neljalapselises peres ikka on neli sülearvutit. Saime ülevaate, milline on tegelik pilt, kuidas on internetiga, arvutitega. Meil oli sülearvuteid varuks ja nii saime neid anda lastele, kellel arvutit polnud. Uurisime, kuidas vanemad ennast tunnevad, kas nad on pädevad lapsi abistama, seda eriti esimese ja teise klassi puhul. Oli imekspandav, et tagasiside, mis meile esimesel nädalal tuli, oli väga hea.

Kuidas te distantsõppe nädalate ajal lapsi õpetasite?

Inspireerisime üksteist ja vahetasime infot. Õppealajuhataja inspireerib igal hommikul ja iga õppepäeva lõpus kooliperet Stuudiumi kaudu ja teeb kokkuvõtteid. Mõned näited distantsõppeaegsest õppest.

• Küsisime tagasisidet. Tagasiside lastevanematelt oli väga positiivne. Tekkinud rutiin sobis kõige paremini alates viiendast klassist: kell 9 istume arvuti taga, õpetaja on tunnis, saab vastata küsimustele ja juhtnööre anda.
• Koduseid ülesandeid me ei andnud. Rääkisime lastele, et nende õppepäev algab kell üheksa nagu meilgi ja lõpeb kell kaks või pool neli, pärast seda on nad vabad. Kes tunni ajal valmis ei jõudnud, võib veel natuke aega õppida ja süveneda, aga õhtul saab terve pere koos olla.
• Ümarlauad ja koosolekud. Kolmapäeviti on meil olnud ümarlaud, kus osaleb meeskond, mis tegeleb erivajadustega lastega. Oleme olukorda pidevalt jälginud ja soovitusi andnud. Tavaliselt on sellel ümarlaual HEV-koordinaator, sotsiaalpedagoog, logopeed, õppealajuhataja. Ümarlaual on selgunud, kellel on distantsõppega raskusi. Siis oleme arutanud, kas on vaja psühholoogilist või sotsiaalabi. Kellele rohkem, kas lapsevanemale või lapsele? Ja nii edasi.
  • Juhtkonna ümarlaud. Igal esmaspäeval paneme plaanid paika. Et kool on suletud, ei tähenda veel, et kool ei tööta. Kool töötab täiest jõust. Ümarlaual on kooli sekretär, majandusala juhataja, infojuht, huvijuht. Viimasel ümarlaual rääkisime aineõpetajatega õppeedukusest. Analüüsisime, milline on olukord, kas on vaja õpiabi, kes vajab suvist täiendõpet. Selline süstemaatiline analüüs on iga klassi kohta.
  • Arengukava töögrupp on saanud kokku kord nädalas. Eelmisel aastal osalesime eetikakeskuse „Hea kooli“ tunnustusprogrammis ja kollektiiv otsustas, et läheme eneseanalüüsiga edasi. Saime eetikakeskusest tagasisidet ja praeguseks oleme ümber teinud rahuloluküsitlused nii õpilastele, vanematele kui ka õpetajatele. Muutsime rahuloluküsitlust, et saada informatsiooni edasiseks tööks. Kaalusime põhjalikult, mida, kuidas ja miks küsida, mida tahame küsimustega teada saada. Mõtlesime ka, millised on indikaatorid ja millist materjali peame korjama. Tunnustusprogrammi „Hea kool“ eneseanalüüsidest on juba praegu väga palju kasu olnud.
  • Õppekava töögrupp tegeleb õppekava analüüsiga: mida on vaja uuendada, millist kasu on isolatsioon meile toonud, millised on järeldused, kuidas mitte kaotada seda, mida oleme praegu tänu distantsõppele saanud.

Mida on teie kooli õpetajad distantsõppest õppinud?

Koostöö muutus ülioluliseks just siis, kui õpetaja juba oskas digiõppe kohta küsimusi esitada ja teadis, kelle käest küsida. Kõik, kes oskasid, aitasid teisi. Mis me veel õppisime?

• Reguleerisime e-keskkondade kasutamist. Kaks nädalat pärast distantsõppe algust vaatasin Stuudiumist, milliseid keskkondi õpetajad kasutavad. Ja ehmusin, sest õpetajad kasutasd kokku 45 keskkonda: Stuudiumi, Zoomi, Youtube’i, õpikut jne. Rääkisin õpetajatele, et lastele on vaja anda lisaaega: kui ühes aines on õpetajal üks keskkond ja järgmises tunnis hoopis teine, peab olema aega, et laps jõuaks sinna keskkonda siseneda. Väga oluline on tasakaal, et ei kasutataks ainult õpikut või ainult e-keskkondi. Eelmise nädala lastevanemate tagasisides oldi väga tänulikud, et kool leidis traditsioonilise ja digiõppe vahel tasakaalu.
• E-õpe toetab vastutustunde arengut. Päris paljud lapsed ütlevad, et nendele distantsõpe meeldib, saab süveneda ja võib-olla peab isegi rohkem iseseisvalt tööd tegema kui koolis. Eks siin see vastutustunne kasvab – mitte ainult digipädevused ja iseseisvus, vaid ka vastutustunne.
• Eriline tähelepanu erivajadusega lastele. Loomulikult on ka neid lapsi, kelle jaoks distantsõpe jääbki pähkliks, kuid neid on väga vähe. Ühe sellise lapse üle ma olen eriti uhke, sest ta kaitses oma loovtöö ära. Arvan, et ta sai eduelamuse, sest ta püüdis väga. Esimesed nädalad näitasid, et erivajadustega lastele võib distantsõpe keeruline olla. Meil üks laps ei tahtnud üldse kooliga ühenduses olla, temale oli just silmast silma kontakt oluline. Õpetaja ja lapsevanem said kokkuleppele, kuidas last toetada. Ka teiste lastega, kes on väikestes klassides, sobitati olukorda. Pidime praktiliselt iga lapse probleemi individuaalselt lahendama. Õpetajad olid valmis ka selleks, et tööpäev ei ole rangelt poole üheksast poole neljani, sest mõne lapsega tuli õhtuti suhelda. Kui erivajadusega lapsel on vilets hommik, on tal kogu päev vilets, sa võid ükstapuha mida teha, aga ta ei taha kaasa töötada. Siin on oluline rutiin. Distsipliin ja rutiin.

Milline on olnud lapsevanemate tagasiside?

Meile ei ole kriitilist tagasisidet tulnud. Väga õigel ajal tuli ettepanek ühelt lapsevanemalt, kes kirjutas, et mõnikord ei ole kodus vajalikke materjale, mida tööõpetuses kasutada. Arutasime seda õpetajatega ja leppisime kokku, et õpetajad annavad ka alternatiivseid variante. Võib-olla ongi nii, et kodus ei ole näiteks ajakirju ega ajalehti. Meile tundub, et peab olema, aga tegelikult ju ei pea – mida siis nende asemel kasutada? Pered on väga erinevad, nii ka tingimused.

Ei laste ega lapsevanemate koormus ole distantsõppe ajal liiga suur olnud. Kui laps midagi valmis ei jõudnud, teatas ta õpetajale, et saadab oma töö järgmisel hommikul või õhtul.

Meil on fantastilised õpetajad. Kui lähete Mäetaguse põhikooli koduleheküljele, on seal distantsõppe kroonika ja laste tööd. Vaimustavalt hea ülevaade sellest, mis nende nädalate jooksul on toimunud inglise keeles, matemaatikas, tööõpetuses, kunstitundides jne. Kõik loovtööd, mida lapsed õpetajatele saatsid, panime koduleheküljele üles.

Kuivõrd olete selle aja jooksul mõelnud oma kooli põhiväärtustele ja proovinud neist kinni pidada?

Üks meie peamisi väärtusi on koostöö. Ühe käega ei saa plaksutada. Teine väärtus on vastutustunne, aga ma arvan, et sellega on meil palju tööd veel ees. Iga lapse roll on väga suur, et ta oma koolitükid tehtud saaks. Hüva, lapsevanem, vanem õde, vend või veel keegi aitab, aga ikkagi tahan loota, et vastutustunne on arenenud.

Julgus – julgus katsetada ja proovida kõiki neid digivahendeid ja keskkondi.

Hoolivus – aprilli lõpus oli õpetajatel väga suur koormus ja vaja üksteist toetada. Ma ütlesin kolleegidele: armsad kolleegid, meie kooli üks väärtusi on hoolivus. Hoolige eelkõige endast! Kui oskad endast hoolida ja leiad tasakaalu töö ja muu elu vahel, siis pead vastu. Kui 24/7 on ainult töö, lõpeb see läbipõlemise ja haigustega. Hoolivus oli distantsõppe ajal niisama oluline kui koostöö.

Süsteemsus. On hea, kui õpetajal on süsteem. Üks kolleeg ütles: kui mul on süsteem, saan ma hakkama, tunnen ennast kindlana.