EAÜS-i suvekool tõi ajalooõpetajad Raplamaale

12.‒14. augustini toimus Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi (EAÜS) traditsiooniline suvekool, mille korraldasid sellel aastal Raplamaa ajalooõpetajad.

EAÜS-i suvekool toimus juba 27. korda ja kohtumispaigaks on olnud igal suvel eri maakond. Seekordsed suvepäevad olid erialaselt töised. Juba enne suvekooli avamist toimus 12. augustil Kohilas EAÜS-i üldkoosolek, kus tuli muuhulgas arutlusele ka peagi väljakuulutatav 22. ajaloo uurimistööde võistlus Eesti Vabariigi presidendi auhindadele.

Veelgi enam uurimistöid

Möödunud õppeaastal toimus EAÜS-i eestvedamisel uurimistööde võistlus juba 21. korda. Heal tasemel huvitavad uurimistööd on aastaid žüriid ja korraldajaid rõõmustanud, ent ambitsioon on võistluse kandepinda tublisti laiendada. Kuidas seda saavutada? Seltsi arutelul jäi kõlama mõte, et võistluse teema peaks olema võimalikult lai, andes võimaluse osaleda ka uurimistöödel, mis ei ole koostatud otseselt ajaloo kursuse raames või mida on juhendanud ajalooõpetaja. Kui võistluse teema on konkreetse ajaloosündmuse või perioodi keskne, seab see tõenäoliselt esitatavate uurimistööde arvule selge piiri. Eriti hästi haakuksid laia teemaga paljud põhikooli loovtööd, mida on seni üsna väikesel arvul esitatud. Kuigi ka ajalooõpetajad võiksid oma õpilasi veelgi enam osalema utsitada, kutsub EAÜS üles teisigi kolleege julgelt uurimistööde võistlusel osalema. Järjekorras juba 22. ajalooalaste uurimistööde võistluse kuulutab president välja juba septembris. Teema on „Murrang“.

Vana maja uus elu

Suvekooli läbivaks teemaks oli „Vana maja uus elu“ ja seega tutvusid õpetajad Raplamaa mõisate ja teiste hoonetega, millel nüüd uus tegevusala. Suvekooli avapäev möödus Kohila vallas, kus külastati Kohila mõisa, mille hoonetes tegutsevad nüüd mõisakool ja raamatukogu ning, Tohisoo mõisa, kus tegutseb koolituskeskus ja selle kõrval toodetakse TOHI džinni. Põigati sisse ka Hageri vennastekoguduse palvemajja ja Hageri kirikusse ning Angerja Issanda Taevaminemise kirikusse. Suvekooli teisel päeval külastati Kehtna mõisa ja parki. Kehtna mõisaga tutvudes räägiti õpetajatele nn pruutide kooli ajast ehk perioodist, mil Kehtnas õpetati kõrgel tasemel kodumajandust. Päev jätkus endises veskis asuvas Puraviku sepikojas. Edasi külastati Atla mõisa, kus toodetakse keraamikat ja napsi, ning Raikküla mõisa. Kõikjal oli näha ja kuulata nii palju, et päevakava survel lahkuti järgmistesse paikadesse raske südamega. Õpetajaid kõnetas külastatud paikade kontrastsus ja sealsete tegijate entusiasm.

Raplamaa mitmekülgne koolivõrk

Selles suvekoolis tutvusid ajalooõpetajad Raplamaa koolidest Kohila gümnaasiumi, Kohila mõisakooli, Kehtna kutsehariduskeskuse ja Rapla gümnaasiumiga. Nimetatud haridusasutused on eripalgelised. Kohila gümnaasium on kiiresti suurenev munitsipaalkool, millel alles hiljuti valmis juurdeehitis. Renoveeritud kõrvalhoone on uueks õppeaastaks valmimas ka kohalike lapsevanemate initsiatiivil seitse aastat tagasi loodud Kohila mõisakoolil. Erakoolina tegutseva kooli õpilaste arv on loomisest alates paisunud 18-lt 200-ni. Rapla gümnaasium on kaks aastat tagasi õppetööd alustanud riigigümnaasium, mis eristub väga suure hulga valikainete ning paindliku õppekorraldusega.

Kehtna kutsehariduskeskus tutvustas end eelkõige rasketehnika erialadega, millega eristutakse teistest Eesti kutseõppeasutustest. Suvekoolis said ajalooõpetajad ka ise istuda nii traktori kui ka reka rooli. Suvekoolilisi toitlustasid Kehtna KHK toitlustuseriala õpilased, nii et kohaliku kutsehariduse panus oli suvekoolile tuntav.

Suvekooli teine päev algas bibliodraama koolitusega, mis nii intrigeeris kui inspireeris õpetajaid. Paljud õpetajad liikusid koolituselt edasi kõhklustega, ent nii mõnigi oli suvekooli lõppedes mõtetes juba uues õppeaastas bibliodraama meetodit endale sobivaks mugandamas ja meetodit koolitunnis kasutamas.

Suvekooli kolmas päev oli pühendatud seltsi tuleviku aruteludele, näiteks 21. novembril Tartus toimuva EAÜS-i kongressi planeerimisele.

Kirik kui ajaloo õpetamise paik

Suvekooli programmis oli ka mitme pühakoja külastamine. Hageri vennastekoguduse palvemajas tutvuti vennastekoguduse liikumisega, Angerja Issanda Taevaminemise kirikus Eesti apostlik-õigeusu ja Kohila kogudusega. Suvekoolilistele sai selgeks, et Kohila ja selle ümbrus on religioosselt äärmiselt rikas piirkond. Nauditav oli kuulda kohalikke hingestatult ja asjatundlikult kodukoha ajalugu ning kombeid tutvustamas. Järvamaalt suvekooli sõitnud õpetaja sõnul tasus suvekoolis osaleda juba ainuüksi Hageri palvemaja külastamise ja vennastekoguduse liikumisega tutvumise pärast. Inspireeris Hageri kiriku külastamine, kus lisaks koguduse õpetajale, praost Jüri Vallsalule sai sõna ka kunstiajaloolane ning EAÜS-i liige Tiina-Mall Kreem. Ta rõhutas mitmete näidete varal, et kirik on suurepärane koht ajaloo õpetamiseks. Pikemalt peatus Kreem Hageri kiriku altari näitel Christian Ackermanni isikule ja loomingule. Tiina-Mall Kreemil ning ajalooõpetajal Liis Reieril on valmimas mitme-osaline digitaalne õppematerjal, mis ühendab Ackermanni isiku ja loomingu ajaloo õpetamisega põhikoolis ning gümnaasiumis. Näiteks on kunstniku ja tema kaasaegsete elude põhjal võimalik õpetada varauusaegse linna toimimist, kuid ka ühiskonna moraali ning usulisi tõekspidamisi. Õppematerjali esimesed osad peaksid valmima oktoobriks.

Suvekooli peakorraldaja oli Kehtna kutsehariduskeskuse ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Reelika Laes. Suure panuse suvekooli õnnestumisesse andsid ka Kohila gümnaasiumi õpetajad Ene Holsting ja Nele Aus, Rapla gümnaasiumi ajalooõpetaja Hele Israel ning EAÜS-i juhatus. Järgmine EAÜS-i suvekool toimub Võrumaal.