Madis Sarik: „Pean ennast eelkõige õpetajaks“

Õpetaja ja vallavanem – mõlemad on vastutusrikkad ametid. Harjumaa Rae vallavanem Madis Sarik alustas septembris teist sügist mõlemas ametis.

Tervitasite kevadel valla parimaid õpilasi tavatult. Kuna tunnustamisüritust ei saanud epideemia tõttu pidada, esitasite muusikalise tänukõne video kaudu. Räppides. Kas hüppate tihti mugavustsoonist välja ja teete midagi tavatut?

Selliseid asju juhtub pigem harva ja ilmselt on mind veenda keeruline. Kui pean ideega kaasa minekut vajalikuks, siis teen asja ära, kui ideesse ei usu, siis kaasa ei lähe. Räpil pikalt ei peatuks, aga see oli suurepärane näide, kuidas saime ülikiiresti väheste inimeste ja minimaalsete vahenditega väga laheda asjaga hakkama. Rohkem sellist projekti ette ei võtaks, see oli minusugusele mittelauljale korralik pingutus. Aga usun, et iga mees, eriti vallavanem, peab elus ühe räpi tegema, eriti kiituse ja tänuräpi.

Olete hariduselt Tallinna pedagoogikaülikooli (TLÜ) üldtehniliste distsipliinide ja tööõpetuse õpetaja. Õpetate koduvallas Jüri gümnaasiumis projektijuhtimist, majandust ja ettevõtlust. 2019. aastast olete ka vallavanem. Milliseid eeliseid annab vallavanemale koolielu sees olemine ja millised on vallavanemast õpetaja rolli plussid?

Omavalitsuse igapäevaülesannetes ja -tegevuses pole teemasid ega küsimusi, mis poleks haridusega seotud. Ise pean ennast eelkõige õpetajaks, seda ametit olen vahelduva eduga pidanud 30 aastat, viimased kaheksa vallavalitsuse töö kõrvalt.

Vallavanemana puutun haridusteemadega kokku iga päev uusi koole ja lasteaedu planeerides ning rajades või huvitegevuseks võimalusi luues. Samuti on haridusvaldkond oluline eelarvet kavandades, millest Rae vallas läheb suurem osa just hariduse toetamiseks.

Õpetajana saan vahetult osa kooli igapäevaelust ning mõistan hästi koolipere ja õpilaste soove ja vajadusi. Tänu sellele oskan vallavanemana otsuseid tehes nendega arvestada ja tagada loodetavasti parema tulemuse kõigile asjaosalistele.

N-ö masinavärgi tipus võib suur pilt kaduma minna ja aeg-ajalt on kasulik tulla taas spetsialistide tasandile ning tunnetada ka väiksemaid probleeme, sest kõik suured mured saavad just nendest alguse.

Rae vallas elab paarsada inimest alla 21 000, elanike arv kasvab tuhande jagu aastas. Avasite kooliaasta algul uue Kindluse kooli, esialgu algklasside osa. Kui pikaks ajaks on nüüd koolikohtadega muretu?

Päris muretut elu koolikohtadega veel ei paista. Tõsi, põhikoolid peaksid järgneval viiel aastal õpilased ära mahutama, misjärel tekib taas kohapuudus. Nõudluse kõrghetkel, 2025–2030 võib puudu jääda umbes 500 kohta. See tähendab, et veel ühe kooli ehitamisest või mõne olemasoleva laiendamisest pole tõenäoliselt pääsu.

Peagi on Rae vallas puudu hoopis gümnaasiumikohtadest – aastaks 2023 on oodata 360 kohaga riigigümnaasiumi, ent teame juba praegu, et see jääb kohe kitsaks ja mahutab vaid kolmandiku meie põhikoolilõpetajatest. Väga loodame, et riik näeb vajadust gümnaasium kohe suuremana rajada, vald seda toetab ja võimaldab.

Juba tänavu kevadel jäi Jüri gümnaasiumi ukse taha palju häid õpilasi, kellel oli potentsiaali ja soovi gümnaasiumis õppida ning ülikooli edasi minna. Kuigi mujal gümnaasiumides, peamiselt pealinnas, õpib üle 300 Rae valla noore, siis õpilaste arvu kasvuga pole see pikemas plaanis lahendus.

Kas iga uus pere saab lapsele koha lasteaeda?

Need, kes valivad elukohaks Vaida, Lagedi ja Jüri piirkonna, võivad saada lapsele üsna kiirelt lasteaiakoha. Peetri kandi peredel tuleb kauem oodata, olenemata sellest, et möödunud aastal ehitasime piirkonda kaks uut lasteaeda, tänavu sügisel valmib Assaku lasteaia juurde uus nelja rühmaga elementmaja ning järgmisel aastal ehitame veel ühe lasteaia.

Samas, enamik peresid on väga rahul nii kohalike kui naabruses tegutsevate lapsehoidude ja eralasteaedadega, mida vald rahastab. Alla kolmeaastaste laste jaoks on koostöös erasektoriga mõistlik lahendus see, et valla lasteaedades aiarühmadele ehitatud ruumid oleksid optimaalselt täidetud ja väiksemad lapsed hoitud väikestes hoidudes. Erahoidudes ja -lasteaedades on praegu ca 400 Rae valla last – mitme lasteaia jagu.

Teie vallas on nagu mujalgi vähe meesõpetajaid. Trafaretne küsimus, aga siiski: mis tooks mehi kooli?

Need mehed, kes koolis töötavad, teevad seda südame ja entusiasmiga. Võib-olla tõesti toob suurem palk mehi kooli juurde. Samas ei peaks olema eesmärk omaette saada kooli mehi, vaid ikka häid inimesi ja spetsialiste. Rae vallas ei ole ühtegi meeskoolijuhti – naised on olnud konkurssidel alati tugevamad kandidaadid. Meeste ja naiste arv on tasakaalust väljas juba ülikoolides õpetajaks õppijate seas, mistõttu tulebki mehi kooli vähem.

Kas jagate arvamust, et õpetaja autoriteet pole endine ja see võib olla üks põhjus, miks õpetajaamet pole ahvatlev?

Arvan, et kui õpetaja ise ennast väärtustab ja oma tööd uhkusega teeb, siis hindavad teda ja tema tööd ka õpilased, lapsevanemad, kogukond ja ühiskond. Ei saa nõustuda, et õpetaja autoriteet ja positsioon oleks madalam kui varem, õpetamise ja õppimise ning suhtlemise viis on muutunud ning lapsevanemad on suuremate ootustega ja nõudlikumad kui kunagi varem.

Konkurssidel meil suurt tungi õpetajate ametikohtadele pole, aga põhjus on kvalifitseeritud õpetajate üleüldises nappuses. Vähemalt Harjumaal on nii. See toob kaasa olukorra, kus koolid on sunnitud värbama kvalifikatsioonita õpetajaid, mis omakorda võib õpetaja maine alla viia.

Kiiresti arenevas vallas on oma probleemid – näiteks uute elanike sulandumine valla ellu. Kas oma koduvalla tunde tekkimisele saavad kool ja lasteaed kaasa aidata, ja kui, siis kuidas?

Kool ja lasteaed saavad vägagi kaasa aidata koduvalla tunde tekkimisele ja kodukoha väärtustamisele. Rae vald kingib juba aastaid igale 1. klassi õpilasele kooliaasta alguse puhul valla koduloo tööraamatu „Rae vald – siin ma elan“, mille autorid on valla haridusinimesed Anne Kloren ja Varje Malsroos. Seda kodus uurides saavad ema ja isa ka Rae valla kohta rohkem teada.

Kuna paljud klassiõpetajad on noored inimesed mujalt, siis oleme plaaninud neile koolitusi koos ekskursioonidega, et õpetajad Rae valda paremini tunneksid. Oleme käivitanud õpetajate koduloo õpikogukonna ning koduloo lõimimine õppetegevustesse on kirjas ka loodavas valla hariduse ja noorsootöö arengukavas.

Logopeedidest on pea kõikjal koolides puudus. Kuidas on teil?

Neist on puudus ka meil, see on suur väljakutse ja lahendamist vajav probleem. Nii koolides kui lasteaedades on logopeedide ametikohad, nende töötasu alammäär on kõrgem kui õpetajatel, aga mitmes asutuses on nende kohad siiski täitmata. Teeme koostööd erakliinikutega teenuse sisseostmiseks, kuid ressursse napib ka neil. Head lahendust ei paista, aga kõneravi vajavaid lapsi on üha rohkem.

Enne suve sai riigikogu allkirjadega kirja sooviga, et koolide hoolekogud saaksid senisest rohkem otsustamisõigust. Kas hoolekogud vajavad rohkem õigusi?

Mis puutub hoolekogudele suurema otsustusõiguse andmisse näiteks koolijuhte puudutavate oluliste otsuste üle, nagu kevadel päevakorral oli, siis seda ma ei toeta. Rae vald kaasab alati hoolekogu esindaja uue haridusasutuse juhi valimisse ning on avatud tihedamaks koostööks ja aruteludeks koolielu teemadel ning probleemide lahendamisel. Hoolekogudele suurema otsustusõiguse andmine ei ole põhjendatud, kui sellega neile suuremat vastutust ei kaasne.

Millal võiks hakata õpilastele tutvustama elukutseid?

Meil hakatakse juba lasteaias elukutseid tutvustama ja nii see peabki olema. Igas haridusastmes peab olema rakenduslikku lähenemist, mida rohkem, seda parem. Meie lasteaiad korraldavad külastusi lapsevanemate töökohtadesse, vallas tegutsevatesse ettevõtetesse, mida meil on palju ja erinevaid, vallamajas käivad külas nii lasteaiad kui koolid. Emad-isad tutvustavad oma ameteid, koolides jätkuvad „Tööle kaasa päev“, töövarjupäevad jm ettevõtmised õpilaste silmaringi laiendamiseks. Kõigis Rae valla koolides käiakse töövarjuks, kogu valla peale kokku üle 300 õpilase aastas.

Uues haridusstrateegias on suund lähendada kutseõpet senisest rohkem üldharidusele. Mida arvate sellest?

Oleme Rae vallas aastaid järjepidevalt tegutsenud selle nimel, et õppida saaks kõikjal ning alates lasteaiast omandaksid lapsed oskusi, teadmisi ja kogemusi, millega päris elus midagi peale hakata. 2013. aastast on meil valla noorte ettevõtlikkuse arengukava, millest on traditsiooniks saanud mitmed head algatused ja tegevused: noorte ettevõtlikkuslaager, õpetajate konverents, suvekool ja õpikogukonnad.

Meie lasteaiad korraldavad suuri üritusi kogukonna lastele: Võsukese LA perespordiüritus Jüriloppet, laste teaduskonverents, Aruheina lasteaias on mudilasnõukogu, kes saab osaleda lasteaia juhtimises. Robootikaringid, käsitööstuudiod ja laste õppeköögid on saanud meie lasteaedades tavapäraseks.

Oleme loonud oma koolid kogukonna keskusteks, mis on terviklikud nii formaalseks kui mitteformaalseks õppeks, sportimiseks, kultuuriüritusteks, kus on põnevad seiklusrajad, mängu- ja spordiväljakud. Kui on võimalused loodud, siis soodustame ka nende aktiivset kasutamist – näiteks Rae valla mängud on oodatud, populaarne ja lõbus kogukondlik spordisündmus, kus koos ettevõtetega löövad kaasa paljude lasteaedade ja koolide meeskonnad.

Kuna kutsehariduse järele nõudlus kasvab, siis toetan ka mõtet tuua kutseharidus Rae valda – siin on kutseõppe andmiseks ideaalne keskkond nii kasvava rahvaarvu kui olemasolevate huvitatud ettevõtete/praktikabaasi poolest.

Kuidas kahes mitte just kerges ametis oma akusid laete?

Akude laadimist pean veel arendama, mõnikord meisterdan või ehitan maakodus midagi. On ette tulnud ka heegeldamist või õmblemist, lapselapsed tõstavad alati tuju, mõnikord põgenen metsa või merele, mõnikord uisutan (nii talvel kui suvel). Ilmselt on minu akude laadija käeline tegevus, sport, loodus ja perekond.

Madis Sarik

Sündinud 22. märtsil 1965

Abielus, kaks täiskasvanud last, kaks lapselast.

Haridustee:

• 1984–1992 Tallinna pedagoogikaülikool, üldtehniliste distsipliinide ja tööõpetuse õpetaja;
• 1981–1983 Jüri keskkool, 3. kategooria tisler;
• 1972–1981, Tartu 1. keskkool

Karjäär:

• 2019 Rae vallavanem
• 2012–2019 Rae abivallavanem
• 2012 Jüri gümnaasiumi haldusjuht ning majanduse ja ettevõtluse õpetaja
• 2011–2012 Läänemaa spordi liidu Läänela peasekretär
• 2010–2012 Haapsalu kutsehariduskeskuse kutseõpetaja
• 2010–2014 SA Läänemaa Arenduskeskuse nõukogu liige
• 2009–2013 Ridala vallavolikogu liige, volikogu aseesimees ja arenduskomisjoni esimees
• 1995–2019 kuus koosseisu Rae vallavolikogu liige
• 2009–2011 Meistritall OÜ juhataja
• 2000–2008 Tallinna Külmhoone AS-i Tallinna müügijuht, turundusjuht ning logistika- ja arendusdirektor
• 2004 korvpalliklubi Rae Koss looja ja treener
• 1999–2000 AS Plusspunkti – Ekspress Grupi Põhja-Eesti müügi- ja haldusjuht
• 1995–1998 AS FEB-i müügiekspert ja jaemüügi direktor
• 1985–1993 Kose kutsekeskkooli nr 40 ehituserialade tootmisõpetuse meister ja eriainete õpetaja.