Kui treeniks õpilast nagu astronauti?

Märtsi algul avati Eestis Euroopa kosmosehariduse keskuse ESERO kontor, et aidata koolidel kosmoseteemade abil õppimist põnevamaks muuta.

ESERO Eesti kontori tegevust koordineerib TÜ Tartu observatoorium ja tema partnerid on teaduskeskus AHHAA ja Energia Avastuskeskus. Lisaks kaasatakse Eestis tegutsevaid kosmoseettevõtteid, -teadlasi ja teisi, kes võiksid õpilasi inspireerida.

ESERO (European Space Education Resource Office) ehk Euroopa kosmosehariduse kontor on tegutsenud juba 15 aastat ja tema võrgustikuga on liitunud 18 riiki, kes kõik kinnitavad, et kosmoseteema paelub õpilasi. Paljudes maades nimetatakse ESERO kontorit ka STEM-õppe kontoriks, sest ESERO toetab loodus- ja täppisainete huvipõhist õpet.

Kuidas kosmoseharidus koolidesse jõuab?

Kuidas kosmoseharidus nüüd Eestis levima hakkab, sellest räägivad lähemalt Tartu observatooriumi külastuskeskuse juht ja ESERO Eesti kontori eestvedaja Heli Lätt ning Viimsi gümnaasiumi füüsikaõpetaja Ingrid Rõigas.

Nad toonitavad, et Tõravere observatoorium on juba seitse aastat koolidele kosmoseteemalisi aktiivõppe kursusi pakkunud, kuid nüüd muutuvad võimalused avaramaks, sest tänu ESERO liikmelisusele saab kasutada Euroopa kosmoseagentuuri väga kvaliteetseid õppematerjale, et STEM-valdkonna õppeaineid õpilastele põnevamaks muuta. ESERO Eesti kontor korraldab materjalide tõlkimist koolide jaoks ja selgitab, kuidas need aitavad STEM-õppeainete õppimist huvitavamaks muuta. Nad rõhutavad, et ESERO eesmärk ei ole kosmoseteadlasi või astronaute toota, vaid eelkõige õpilaste silmaringi laiendada ja julgustada neid kosmosega tutvuma. Kui Heli Lätt õpetas Miina Härma gümnaasiumis humanitaarklassile füüsikat, ütles ta ka õpilastele, et ei taha neist füüsikuid teha, vaid soovib, et nad saaksid füüsikast ja maailmast paremini aru.

Igas õppeaines on natuke kosmost

Heli Lätt: Me soovime viia ESERO õppematerjalid kõigi õppeainete õpetajateni, sest igas õppeaines on natuke kosmost. Näiteks kehalise kasvatuse õpetajad saavad teha õpilastega astronaudile vajalikke tasakaaluharjutusi, harjutada kiiret reaktsiooni, oskust meeskonnana tegutseda jne.

Ingrid Rõigas: Ma leidsingi nende õppematerjalide hulgast teema „Treenin nagu astronaut“. Seal on algklassidele mõeldud ülesanded, kuid neid saab kohandada ka gümnaasiumile. Näiteks koordinatsiooniharjutused, mis kipuvad südant pahaks ajama. Õpilane peab neid pikemat aega tegema ja siis ei aja need enam iiveldama. Üks ülesanne on visata topispall nõutud kaugusele. Füüsikatunnis saab siis välja arvutada, kui suurt jõudu on vaja sellisteks viseteks rakendada, arvutada harjutusraja läbimise kiirust jms.

HL: Astronaut peab olema füüsiliselt tugev ja osav ning oskama füüsikat, aga tänapäeval ka vene, inglise, prantsuse keelt. Üha rohkem astronaute õpib ka hiina keelt, sest Hiina kosmosemoodulis tuleb palju suhelda just sellest rahvusest inimestega. Siit tuleb kosmose ja keeleõppe seos.

IR: Praegu mõõdetakse rahvusvahelises kosmoselaboris ISS-i astronautide lihaspinget aparaadiga MyotonPRO. Selle töötas välja Tartu ülikooli õppejõud Arved Vain, kes oli mu õppejõud. Kui küsisin temalt, kas üks kosmosest uurimistööd kirjutav õpilane võib tulla seda instrumenti Tartusse vaatama, vastas ta, et tuleb hoopis ise seadmega Viimsisse. Katse oli väga lihtne. Eri raskusega õpilased pandi kummimadratsitele lebama ja lasti madratsid aeglaselt tühjaks. Madratsid hakkasid lohku vajuma, kuid õpilased pidi hoidma oma keha madratsil sirgena – paralleelselt maapinnaga. Nende jalgade külge kinnitatud MyotonPRO andurid näitasid, et mida tühjemaks madratsid said, seda suuremaks muutus õpilastel lihaspinge.

HL: Muusikaõpetajad saavad õpilastele tutvustada kosmoseteemaliste ulmefilmide, näiteks „Star Warsi“, „Interstellari“ „Gravity“, „Space Odyssey“ jt muusikat ja nende heliloojaid.

IR: Urmas Sisaskil on Jänedal muusikatähetorn, kus ta võtab ekskursioone vastu ja esitab neile heliteoseid, kus helikõrgused on seotud kosmiliste objektide pöörlemise ja tiirlemise perioodidega. Õpilastele saab sellega seoses rääkida võnkesagedusest, kuulmissagedusest jne. 

HL: Terviseõpetuses saab jälgida toitumist kosmoses. Coca-Cola oli astronautide sponsor, kuid selgus, et kaaluta olekus pole gaseeritud jookide gaasi kehast väljutada kerge, joogid panid astronautidel kõhu valutama ja nii lõpetati nende kasutamine. Üks ESERO õppeprogramm kannab nimetust „Astrofarmer“, kus uuritakse, kuidas saab kosmoselaevas taimi kasvatada. Muld tõuseb kaaluta oleku puhul ju lendu ja on oht, et astronaudid hingavad seda sisse. Ja kuidas kasta taimi, kui ka vesi lendub? Mis oleks lahendus? Redis kasvab neli nädalat, tomat kaksteist – kumba kosmoselaevas kasvatada?

Bioloogiat, geograafiat ja füüsikat lõimiva kosmosenädala teema võib olla „Meie klass päästab satelliitide abil planeedi Maa“. Missuguseid satelliite on vaja? Mis on see probleem, mille eest on vaja Maad kaitsta? Kas on vaja peatada liustike sulamine? Kaitsta vihmametsi? Põllumaid võsastumas või hoopis joogivee puhtust?

Kunstiõpetaja võib võtta oma õpilastega osa Jupiteri missioonile (JUICE) pühendatud joonistamisvõistlusest. Parim töö võidakse välja valida kanderaketi koonusesse sellele kohale, kuhu selle missiooni puhul pannakse Euroopa joonistusvõistluse võitnud lapse töö. Täpsemat infot joonistusvõistluse kohta saab esero.ee lehelt. Joonistamisüleskutseid leiab kosmoseteemal igal aastal.

Peaasi et õpilasi huvitaks

HL: PISA uuringud näitavad, et kosmoseteema huvitab õpilasi väga. Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) kogemus kinnitab seda ning sama usuvad Kohtla-Järve gümnaasiumi õpetajad. Nad on meile öelnud, et antagu neile huvitavad lingid, küll õpilased päeva raames kõik ise välja uurivad. Arvestatav hulk õpetajaid ütles küsitlusel, et on valmis uuteks väljakutseteks, kui õpilased ise huvi üles näitavad. Õpilaste huvi äratamiseks hakkame saatma ESERO kosmosehariduse infot ja põnevaid infokilde ka Instagrami- ja Facebooki-kontode kaudu, sest neid õpilased ja ka paljud õpetajad kasutavad. 

Muidugi teame, et kõiki õpetajaid kosmoseharidus ei vaimusta. Aga eesmärk ei olegi niivõrd kosmos, kui see, et õpilastel on niimoodi huvitavam matemaatikat, füüsikat ja muid aineid õppida. Õpetaja ei peagi tervet tundi kosmoseteemaga sisustama, piisab kümnest minutist, et näiteks kooli kosmosepäeva tähistada.

Püüame õpetajatele mitmesuguseid võimalusi pakkuda ja nende mured ära kuulata. Kui õpetaja soovib mingi teema põnevamaks muutmiseks kosmoseteemalist materjali, siis püüame ESERO-st teda aidata. Pakume sobivaid ülesandeid ja leiame teadlasi, kellega õpilased saavad kohtuda. Tahame olla õpetajatele igati toeks ka ulmeteemade puhul. Näiteks kui õpilane kirjutab uurimistööd kosmoseprügi teemal, aitame leida talle teadlaste hulgast juhendaja.

IR: Kosmoseharidus toetab ka õpilast. Tavaliselt gümnasistid täpselt ei tea, mida nad ülikoolis õppida tahavad. Nad mõtlevad majandusteadusele, arstiteadusele, õigusteadusele ja teistele „suurtele“. Aga kosmosehariduse programmis saavad nad teada, missuguseid väikseid asju neil on huvitav teha, ja nendest väikestest asjadest võib välja kasvada suuri otsuseid. Nii otsustas üks mu õpilane pärast kosmoseteemat rakendusfüüsikat õppima minna, ehkki pidas seda algul liiga raskeks. Teine oli arstiteaduskonna oma mõtetes täiesti välistanud, kuid hakkas pärast kosmoseteemat just sellele mõtlema. Kosmoseharidusega tutvumine annab noortele julgust kandideerida ülikoolis raskematele erialadele.

HL: Kosmoseharidus lõimib kõiki õppeaineid ja õpilased näevad, et saavad kosmoseteemaga tegelda väga mitmel moel. Kui õpilane valib erialaks õigusteaduse, saab ta aidata välja töötada kosmose hõivamisega seotud seadusi. Kohendad näiteks korda, kuidas antakse kosmoserakettidele kui sõidukitele n-ö numbrimärgid ja kuidas need registrisse kantakse. Ka psühholoogiat õppides saab kosmosega tegelda, sest kosmoselendude meeskonnad koosnevad väga erinevatest inimestest ja nad on pikka aega koos väga väikeses ruumis. Nii on vaja uurida, kuidas inimese psüühika niisuguses olukorras töötab? 

IR: Peamine on ikka see, et õpilasi kosmoseharidus huvitaks. Ühel mu õpilasel oli uurimistöö tegemisel vaja käia Tõraveres ja terve tema pere oli nõus temaga seal kaasas käima. Ainuüksi Tõraveres käimine äratab huvi. Õpilased näevad, kuidas osa teadlasi kannab seal lipsu, teine osa aga käib paljajalu ringi, akadeemik Einasto seisab teistega võrdsena söökla järjekorras. Kui füüsikaõpetaja kohtab seal oma ülikooliaegset õppejõudu, saab ta teda oma õpilastele tutvustada. Aga ma olen kutsunud teadlasi ka kooli rääkima, kuidas nad oma tööni jõudsid, mida selleks õppisid. Tavaliselt selgub, et algul õpiti midagi hoopis muud, aga huvi viis lõpuks sinna, kus ollakse. Näiteks Tartu ülikoolis on meil tekkinud hea koostöö Päärn Paistega, kes on jõudnud geoloogiat õppides astrobioloogiani.

Eestis on kümneid kosmosefirmasid

HL: Augusti lõppu on meil planeeritud suur projekt „Karjääriredel viib kosmosesse“ ja seal on lubanud osaleda vähemalt kümme firmat, kelle tegevus on seotud kosmosevaldkonnaga, kes teevad koostööd NASA ja Euroopa kosmoseagentuuriga. Nende hulgas on näiteks Skeleton Technologiese töötajad valmis tutvustama superkondensaatoreid, Guardtime’i spetsialist turvalist andmesidet, KappaZeta tutvustab kaugseire olulisust seoses tuleviku teenustega ja demonstreerib teenuseid, mida nad praegu pakuvad. Osaleda on lubanud ka teadlased, kes teevad kaameraid avakosmoses pildistamiseks, ESTCube’i ja Hämariku väljasaatjad. Paljud observatooriumi teadlased tutvustavad põnevat oma valdkonnas. Eesti osaleb ka ESA „Komeedipüüduri“ ja „Arieli“ missioonis, panustab NASA „Artemise“ programmi. Tartu ülikooli ja ettevõtte G-Scan ühisprojekt on saanud 7,5 miljoni euro suuruse „Horisont 2020“ programmi toetuse, et arendada müüontomograafi, mis kasutaks kahjulike röntgenkiirte asemel kosmilist kiirgust. Loodame, et ka nemad on valmis tulema oma tegemisi koolinoortele tutvustama. Paljud tegevused on kavandatud observatooriumi õuealale. Seal on GPS-i abil sõitvad traktorid, võimalus ise teha kaugseire võrdlusmõõtmisi satelliitandmetele.

Karjääripäeva oleme planeerinud eelregistreerimisega gümnaasiumi ja põhikooli kolmanda astme 500 õpilasele. Registreerides valivad õpilased endale igaks neljaks sessiooniks töötoa, millest soovivad osa võtta, valikus on neid üle kolmekümne. Nii saab õpilane teha endale kosmoseettevõtete ja teadlastega kohtumiseks personaalse päevakava. See karjääripäev on meie kosmosehariduse laulupidu.

Kosmosega tegelevad ettevõtjad märgivad, et neil pole inimesi, keda tööle võtta, ja seepärast soovivadki nad noortesse panustada. See tähendab, et iga noor, kes kosmoseteemasse süveneb, võib leida sel alal Eestis tööd. Kui noor arvab, et ägedate asjade tegemiseks peab vähemalt Kesk-Euroopasse, aga veel parem Ameerikasse minema, siis ta eksib. Ka Eestis tehakse kõrgel tasemel (kosmose)teadust.

Alustada saab juba koolieas. Eestist pääseb ka rahvusvahelistele kosmoseteemalistele haridusvõistlustele. Parima võistkonna väljaselgitamiseks korraldatakse riigisisene võistlus, kus saadame anduritega plekkpurke stratosfääri. Parimatel noortel aitame pääseda Euroopa lõppvõistlusele. Nad saavad täiendavat koolitust ja toetame ka nende õpetajaid. Tõlgime võistlusega seotud materjale eesti keelde. Meie valdkondade spetsialistid aitavad õpilastel võistlustest osa võtta. Tartu observatooriumis õpib ja töötab Ameerika CanSati võistluse võitnud meeskonna liige, kes on nõus olema Eesti võistkonna mentor. Otsime ja leiame ka ettevõtjaid, kes on valmis oma panust andma.

Väärarusaamad

HL: Kosmoseharidus täiendab õpilase loodus- ja täppisteaduslikku maailmapilti ja elustiili. Mu füüsikaharidus annab mulle võimaluse kriitiliselt mõelda. Lendasin ükskord lennukiga ESERO nõupidamisele Hollandisse ja nägin pardapoes müügil kleepsu, mille kohta väideti, et see vähendab mobiiltelefonide elektromagnetkiirgust. Minu silmis kaotas see lennufirma väga palju oma mainest.

Inimesed armastavad rääkida ka UFO-dest ja eksoplaneetidest ehk Maaga sarnastest taevakehadest. Kui läheneda nendele teemadele teaduslikult, siis võib õpilane neid oma uurimistöö teemakski võtta. Teaduses ei ole tabuteemasid.

Üks väärarusaam on, et kosmosega peavad tegelema eelkõige poisid. Koolides on hästi palju tublisid tüdrukuid, kes võiksid lausa kosmosemeeskonna liidrid olla. Tüdrukute julgustuseks võib öelda, et ajaloos on palju silmapaistvaid naisteadlasi ning julge pealehakkamine on pool võitu.

IR: Paljudel õpilastel on veel selline väärarusaam, et loodus- ja täppisteadused ehk STEM-ained on mingi müstiline must pilv, millest on väga raske aru saada. Sellise arvamuse peale ma vastan, et see just ongi huvitav, et on natuke raskem. Ja STEM-ainete oskajale avaneb palju võimalusi.

Kosmosehariduse võrgustik

ESERO kosmosehariduse programmi vastu on kõige rohkem huvi tundnud need koolid, kes on juba varem Tõraveres aktiivõppe programmides osalenud. Neid koole on paarikümne ringis. Mõnest on helistatud ja ärevalt küsitud, kas ESERO programmis on veel vabu kohti. Koostööd teeme ka kosmosekoolide võrgustikuga, kus on samuti üle kümne liikme. Lisaks hoiame kontakti füüsikaõpetajate seltsi ja Kaido Reiveltiga, kellega püüame leida koole, kes pole veel sellistest tasuta koolitustest kuulnud ning kellel võiks sellest ehk kõige rohkem kasu olla. Koolidel, kus napib erialaõpetajaid, on eriti palju võita just ainete lõimingut pakkuvast koolitusest.

Aga paljud koolid on ikkagi skeptilised ja küsivad, miks on vaja tekitada ESERO koolitustega õpetajatele lisatööd.

Koolidele, kes otsivad võimalusi huvitavate teemanädalate tegemiseks, tuleb appi ESERO pakutav koolitus oma materjalide, spetsialistide ja vajadusel ideedega. See kõik on aga aja kokkuhoid.

Rohkem infot ESERO Eesti kohta leiab linkidelt https://esero.ee/, https://www.facebook.com/eseroeesti, https://www.instagram.com/eestiesero/, esero@ut.ee

ESERO TÖÖPLAAN

Väljavõtteid ESERO Eesti kontori tööplaanist eelolevaks aastaks

• Korraldada kosmosehariduse koolitusi vähemalt 800 õpetajale.
• Pakkuda koolidele kõrge kvaliteediga kosmosehariduse tasuta õppematerjale, mis vastavad meie riiklikule õppekavale.
• Luua meie õpilastele võimalusi osaleda üleeuroopalistes väljakutsetes, nt arendada programme rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) arvutile või treenida astronaudi kombel.
• Tõsta kosmosehariduse programmide abil meie õpilaste loodus- ja täppisteaduste (STEM) vastu huvi ja valmistada nii ette reaal- ja loodusvaldkonda minevaid töötajaid.
• Augustis kosmosekarjääri päev „Karjääriredel viib kosmosesse!“ Tõraveres!

Kosmoseharidusest YouTube’i vahendusel

ESERO Eesti jaoks on valminud videod, millele saab ligi Tartu observatooriumi YouTube’i kanalil või külastades esero.ee veebilehte.

• „Igas aines natuke kosmost“ – ESERO Eesti juht Heli Lätt: https://youtu.be/xNs4LiYR4Ls.
• „Kooliõpilase intervjuu kosmoseteadlasega“ – Jaan Poska gümnaasiumi 10. klassi õpilane Martin Vendt ja TÜ astronoomiaprofessor Elmo Tempel: https://youtu.be/oPfxR89HHYA.
• „Milleks Eestile kosmoseteadus?“ – Tartu observatooriumi juht Antti Tamm: https://youtu.be/AnJ-37ucIG0.
• „Kaugseire tähtsus meie elus“ – TÜ rakendusliku kaugseire professor Anu Noorma: https://youtu.be/ukWpvL4r_3o.

KÜSIMUS JA VASTUS

Mis lootusi ESERO tekitab?

Tanel Liira, Tartu Tamme gümnaasiumi füüsikaõpetaja

Oleme juba ammu oodanud atraktiivseid kosmoseteemalisi õppematerjale, sest osalemine Tõraveres toimuvates aktiivõppeprogrammides on välistatud – maja on lukus. Sirvides esero.ee kodulehte, jäidki kohe silma videod, mis julgustavad õpilasi tegelema loodus- ja täppisteaduste ainetega, kusjuures need õppematerjalid sobivad ka distantsilt õppimiseks. Lisaks leidsin mõned vahvad materjalid, mida saab veidi kohendades kasutada füüsika veebitundide atraktiivsemaks muutmiseks.

Kui õpilased saavad kodus iseseisvalt kosmoseteemalisi ülesandeid lahendada, populariseerib see kosmoseteemat ja innustab õpilasi põhjalikumalt õppima füüsikat, matemaatikat, geograafiat, bioloogiat jt reaal- ja loodusaineid. Julgustan õpetajaid oma tundides ka ESERO õppematerjale kasutama. Üks põnev võimalus on suunata õpilasi osalema Euroopa kosmoseagentuuri rahvusvahelistel võistlustel. Koolid ootavad ESERO Eesti kontorilt kutset õpetajakoolitustele.

Kosmos on lõpmata põnev teema, millest võiks lõputult rääkida. Kosmos paneb unistama ja võiks siduda omavahel peaaegu kõiki õppeaineid. Loodame, et peagi viirusepiirangud leevenevad ja saame minna õpilastega observatooriumisse uurima, mille põnevaga kosmoseteadlased tegelevad.

Jaanus Järveoja, Nõo reaalgümnaasiumi direktor

Eesti liitumine ESERO kosmosehariduse programmiga pakub loodusainete õpetajatele võimaluse lõimida STEM-õppeainetega ka reaal-, humanitaar- ning sotsiaalaineid. Õpilased saavad avastada teemasid, mida nad üksnes füüsika- või bioloogiatunnis avastada ei saa. Nõo reaalgümnaasium hakkab ESERO pakutud võimalusi kindlasti kasutama, seda enam, et Heli Lätt on meie vilistlane. Kuid soovitame ka teistel koolidel aktiivne olla. Kosmosehariduse programmide läbiviijad on paindlikud ning alati leitakse sobivad lahendused nendelegi õpilastele, kes ei õpi reaalsuunas.

Kosmoseharidusega tuleks alustada juba põhikoolis. Kes tunneb kosmoseteema vastu tõsisemat huvi, võib kaaluda õppima asumist Nõo reaalgümnaasiumi 10. klassis, sest Tõravere observatoorium asub meie koolist vaid kuue kilomeetri kaugusel. 

Eestis võiks tekkida suurem kosmosekoolide võrgustik, mis looks eeldused kosmoseteaduse veelgi tihedamaks integreerimiseks õppekavasse. Seeläbi tagaksime ka valdkonna arengu järjepidevuse.

Jonas Nahkor, Väätsa põhikooli õpetaja, Eesti kosmosekoolide võrgustiku (EKV) projektijuht:

2018. aastal pääsesin õpetajana Euroopa kosmoseagentuuri õpetajate koolitusele, mis toimus Belgias. Mind köitis selle koolituse kõrge tase ja juba siis tehti juttu ESERO Eesti hariduskontori avamisest. Praeguseks on see ametlikult teoks saanud ja sellega kasvavad ka EKV võimalused oma liikmeid uute väljakutsete lahendamisse kaasata. Meie võrgustiku liikmed saavad oma oskusi rakendada näiteks CanSati võistluse või kaugseirega seotud väljakutsete kontekstis.

Eesti ESERO kontori olemasolu võib aga anda kindlama pinnase ka rahvusvahelises suhtluses, kosmoseteemaliseks koostööks mõne välisriigi kooliga. Näiteks meie kosmosekoolide võrgustikuga on ühendust võetud Brasiiliast ja Türgist.  

Koolituste pakkumise kõrval on oluline see, et asjast väga huvitatud õpilased pääseksid Tõravere observatooriumisse pikemalt tegutsema. EKV koolide õpilased on sinna pääsenud ja see on olnud neile väga inspireeriv. See võib isegi suunata õpilase eluteed, kui tema uurimistööd juhendab kosmoseteaduse või kaugseire tipptegija või kui õpilaste rühm leiab endale teadlasest mentori, kes kriitilisel hetkel appi tuleb. Loodan, et ESERO Eesti kontor suudab selliste kontaktide teket toetada. Loodetavasti osutub võimalikuks toetada ka neid Tõravere teadureid, kes koolidele abi pakuvad.

Mikk Antsov, PhD, Kohtla-Järve gümnaasiumi füüsikaõpetaja:

Kosmoseharidusele tänapäeva Eesti haridussüsteemis just väga palju ruumi ei anta. Põgusalt mainitakse selle olemasolu põhikooliõpikutes. Gümnaasiumis on füüsika riiklikus programmis kogu sellele suurele valdkonnale ette nähtud vaid üks pisikene peatükk 12. klassi õpikus. Füüsikaõpetaja peab 12 akadeemilise tunniga edasi andma kogu kosmose ilu ja võlu. Ka ei nähta kosmosetehnoloogiaid Eesti haridussüsteemi tähtsa osana, kuigi nende õpetamine annaks õpilastele laiema silmaringi ja nad näeksid teleri ja telefoni ekraanist kaugemale ning mõistaksid, kuidas need mugavused on meieni toodud. ESERO programm lubab tuua teoreetilistele teadmistele tugeva praktilise baasi elust endast. Luuakse seosed kaugetena tunduvate teemade ja igapäevaelu vahel. Koolid võiksid haarata sellest võimalusest kinni ning parandada STEM-ainete omandamise taset.

Praegu ei lähe STEM-ainete õpetamine Eestis kõige paremini. Näiteks füüsikat saavad õpilased kogu gümnaasiumi vältel ainult viis kursust (kokku 175 akadeemilist tundi). Selle lühikese aja jooksul varba järve pistmisest tuntakse ainult korraks vee niiskust, mõistmata, et järvel on ka põhi, mida võiks ju veelgi avastada.

Mario Mars, innovatsioonikeskuse INNOKAS kosmosekooli õpetaja:

Meile meeldib ESERO plaan ühendada kosmosehariduse entusiaste, teadlasi ja koole. Pingutame ka ise selle nimel, et iga noor saaks kosmosega rohkem tuttavaks ega peaks kosmost ulmevaldkonnaks. Leiame, et igas maakonnas võiks olla vähemalt üks oma kosmosehariduse rakuke. Neile oleksid ESERO juba mitmes riigis katsetatud õppematerjalid suureks abiks.

Kosmosevaldkond areneb praegu tormiliselt. Seoses sellega avanevad uued väljakutsed ja karjäärivõimalused uutele põlvkondadele juba homme. Seega on tähtis, et riik toetaks noorte kosmosehuvi. Lisatud videos räägivad lapsed, mida nad ise kosmosehariduselt ootavad: https://www.youtube.com/watch?v=xtlb9RUU8i0.

Kuula usutlust.