Kuidas teha nii, et häid ettevõtlusõpetajaid jaguks igasse kooli?

Ettevõtlusõpe julgustab uutmoodi mõtlema ja tegutsema. Kui õpetajas on sädet ja järjepidevust noori innustada, kujuneb temast suunamudija ja ettevõtlusõppest tulevaste innovaatorite kasvulava. Ettevõtlusõpe laieneb, kuid õpetamise tase koolides on ebaühtlane ja õpetajate ettevõtluspädevus ei tule vajadusele järele. Mida teha, et häid ettevõtlusõpetajaid oleks igas koolis ning kvaliteetne ettevõtlusõpe jõuaks kõigi noorteni? 

Ettevõtlusõpe pole lõpueksami aine, miks seda üldse vaja on? Küsimus on asjakohane. Mitte kõik koolijuhid, õpetajad või lapsevanemad ei mõista, milleks kooli ettevõtlusõpe. Tegemist pole ka riigieksami ainega. Kuid ühiskondlik ootus on, et üldharidusest väljuks ettevõtlik, eluga toime tulev noor. Muutuvas keskkonnas hakkama saamine eeldab uusi oskusi. Ligi kolmandiku töökohtade sisu on tulevikus teistsugune kui praegu, selgub OECD analüüsist „The Future of Work“. Koostöö- ja meeskonnatöö oskus, loov probleemilahendamise või analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskus ning ettevõtlikkus on üldpädevused, mida tuleviku töötajal lisaks erialaoskustele vaja läheb. Ettevõtlusõppes saab end eri rollides ning tegevustes proovile panna, mis sunnib mugavustsoonist väljuma. Tulevikutööks valmistumisel on ettevõtlusõppel eri haridustasemetel oluline roll, kinnitab ka strateegia „Eesti 2035“.

Turvaline võimalus proovida koolis firma loomist ja juhtimist annab ettevõtlusoskusi ja suurendab valmisolekut alustada tulevikus oma ettevõttega. Uuringute järgi on ettevõtlusõppes osalenute ettevõtlusaktiivsus teistest kuni poole kõrgem. Koolist saadud praktiline kogemus innustab ja julgustab. Näiteks õpilasfirma programmis kätt proovinud Kaarel Kotkas on internetipõhist isikutuvastusteenust pakkuva idufirma Veriff asutaja. Uued töökohad ja nutikad lahendused loovad uut väärtust, mis hoogustavad majanduse arengut.

Ettevõtlusõppe rakendamisel on palju kombineerimisvõimalusi. Näiteks võib ettevõtlusainena läbi viia õpilasfirmade programmi ning siduda aines algatatud ideed eri üld- ja erialaainetega või korraldada ettevõtlusõpet koolikeskkonnast väljas ettevõtetes. Kui ettevõtlusõpe õppekavasse ainena ei mahu, on abi ainete lõimimisest.

Tartu kutsehariduskeskuse ja Miina Härma gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Tiina Aidnik katsetab sellel õppeaastal ettevõtlusõppes uut formaati. Sügisel alustati kahepäevase häkatoniga ja noored läbisid kahe päeva jooksul ettevõtluse etapid ideede genereerimisest kuni prototüübi arendamiseni. Kes soovis oma ideega edasi minna, sai seda teha erialaainetes või täiendava juhendamise abil. Sama meetodiga jätkatakse järgmisel õppeaastal, sest noorte jaoks oli kogemus inspireeriv.

Kuigi ettevõtlusõpe ei mõjuta otseselt kooli edetabelikohta, annab see iseseisvaks eluks oskused, millega saab igas olukorras hakkama. Need on sama väärtuslikud kui matemaatika- või füüsikateadmised.

Pädevaid ettevõtlusõpetajaid napib

Viimase viie aasta jooksul on ettevõtlusmoodulit rakendatud enam kui kolmesajas koolis. Kuid ettevõtlusõppe tase on ebaühtlane, selgub haridusstrateegiast 2035. Õpetajad on sageli sattunud ettevõtlust õpetama juhuse tahtel ja neil puudub selleks vajalik haridus. See tingib õppe kvaliteedis suuri erinevusi, ilmnes autori tehtud lühiuurimusest õpetajate ettevõtluspädevusest. Uurimuses osalesid valdkondade eksperdid, õpetajad ja koolijuhid.

Väike ainemaht ja valikaine staatus mõjutab õpetaja motivatsiooni end ettevõtlusõppe jaoks koolitada ning pädeva ettevõtlusõpetaja leidmine võib osutuda suureks peavaluks. Näiteks tõi üks koolijuht uurimuses välja, et ettevõtlusõpet tahetakse, aga enne tuleb õpetajad välja koolitada ja see võtab aega. Palju mõjutab koolimeeskonna hoiak. Paljude õpetajate jaoks on ettevõtlusõpe ikkagi uudne ja pigem kohustus. Kui koolijuht ei mõista ettevõtlusõppe vajadust, jääb see tagaplaanile ja pärsib õpetaja valdkondlikku enesetäiendamist. Koolijuhi initsiatiivil on suur jõud ning see mõjutab palju seda, millisena ettevõtlusõpet koolis nähakse. Esimesena meenub Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, kelle vedamisel on ettevõtlusõpe kooli õppekavas olulisel kohal.

Ettevõtluspädevus kui eduka karjääri tingimus

Ettevõtluspädevuses on ühendatud ettevõtlikkus – enesejuhtimise ja sotsiaalsete olukordade lahendamise võimekus, väärtust loova mõtlemise oskused ning ettevõtlusoskused –, võime märgata turuvõimalusi, leida lahendusi ja äriideid ellu viia. Õpilasfirmade vilistlasuuringutest selgub, et programmi lõpetanud on teistest töötajatena edukamad ja eluga enam rahul. Ka tööandja peab heade meeskonnatööoskustega ja probleeme loovalt lahendavat töötajat kasulikumaks, mis annab paremad võimalused tööturul ja karjäärivalikul tervikuna.

Kuidas on olukord õpetajate ettevõtluspädevusega? Uurimuses osalenud ekspertide arvates on õpetajate ettevõtluspädevus pigem tagasihoidlik, ettevõtlusõpetajate enda hinnangul pigem kõrge. Selgema pildi annaks tõenduspõhise hindamisvahendi kasutuselevõtt. Õpetajate ja koolijuhtide hinnangul takistab nende ettevõtluspädevuse arendamist info killustatus, vähene teadlikkus ja riigi visiooni puudumine.

Euroopa Komisjoni raport „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon” (2017) käsitleb ettevõtluspädevust võtmepädevusena, mida kõikidel noortel peab olema võimalik arendada. Eestis pole ettevõtluspädevus põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades ning kutseharidusstandardites üldpädevusena defineeritud. Õpetajate hinnangul pole ettevõtluspädevus õpiväljundina õppekavas oluline. Ekspertide arvates on aga just see eeldus, et ettevõtluspädevuse arendamine muutuks süsteemseks ja õpetaja õpitee ning ettevõtlusõppe loomulikuks osaks. Toetan ekspertide seisukohta, sest õpetaja kõrge ettevõtluspädevus toetab muutunud õpikäsituse elluviimist, sh innovaatiliste õppemeetodite kasutamist, ning parandab õppe kvaliteeti.

Ettevõtlusõpetaja mitu rolli

Ühiskonna ootustega kohandumine toob ettevõtlusõpetajale mitu rolli. Lisaks noore väärtuskasvataja rollile eeldab ettevõtlusõpe õpetajalt meeskonna juhendaja ja individuaalse võimestaja ehk coach’i ülesannete täitmist. Praktilise ettevõtlusõppe loomulik osa on teooria sidumine reaalse eluga. Sisend selleks tuleb ideaalis ettevõtluskogemusest, mida täiendab lai ettevõtluskontaktide võrgustik, värsked teadmised majanduskeskkonna suundumustest, uuenduslikest ärimudelitest ning toodetest. Ettevõtlusõpe võiks olla mänguline ja põnev, siin on abiks näitlejameisterlikkus.

Me eeldame supervõimet, meeletut entusiasmi ja mitmekesist valdkondlikku pädevust. Et ettevõtlusõpe täidaks oma eesmärki, on õpetaja mitmekesistel oskustel suur mõju. Hea ettevõtlusõpetaja on eeskuju ja omamoodi suunamudija, kellel on palju järgijaid.

Minu ettevõtlusõpetaja, koolis kõige parem ta …

Ettevõtlusõppe kõrge kvaliteet on haridusstrateegia 2035 üks eesmärke. See on saavutatav, kuid vaja on valdkondlikku võrgustikku kuuluvate partnerite, sh ministeeriumite, koolide, tugistruktuuride ja ettevõtjate ühist arusaama eesmärkidest ja koostööd.

Ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu“ käivitas kaks aastat tagasi ettevõtlusõpetaja baaskursuse, mille on läbinud ligi sada õpetajat. Lähiaastate perspektiivis tuleb lisaks ettevõtlusõpetajatele arendada ka teiste ainete õpetajate ettevõtluspädevust. Minu ettepanek on seada fookus koolimeeskondade koolitamisele, mis loob laiema kandepinna arusaamale, miks ja kuidas ettevõtluspädevust koolis kujundada. Ühe õpetaja koolitamine ei anna tulemust, kui teised kaasa ei tule. Meeskonnakoolitus toetab ettevõtluspädevuse lõimimist ainete vahel ning annab ettevõtlusõpetajale vajaliku küünarnukitunde. Kuna praktiline täiendõpe paelub õpetajaid ja koolijuhte enim, tuleb neid julgustada meeskonnana osalema õpilasfirma või „Starteri“ programmides. Õpetajatele suunatud häkatonid on alternatiiv, mis võimaldab start-up-maailmaga lähemalt tutvust teha.

Õpetajate värbamise mitmekesisus (nt „Noored kooli“ programm jt) on kooli toonud mitmesuguse tausta ning kogemusega inimesi. Ettevõtjad on varasemast rohkem valmis haridussüsteemi panustama ja mentorina noori toetama, nende aktiivsem kaasamine ettevõtlusõppes muudab õppe praktilisemaks ning mitmekesisemaks. Sageli napib neil aga pedagoogilisi oskusi. Lahendus võiks olla veebipõhiste praktiliste õppematerjalide koostamine pedagoogika ABC-st või tagurpidi mentorlus, kus õpetaja on ettevõtja mentor.

Laiema kasvulava loob õpetajaõppes ettevõtluspedagoogika suuna rakendamine, mida lisaks Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli ühisele magistriõppele tuleb arendada ka Tartu ülikoolis. Riigi vedav roll visioonide loomisel ettevõtlusõppes omab strateegilist kaalu, sh tuleb selgeks vaielda, kas ettevõtluspädevus peab õppekavas olema õpiväljund ning majandus- ja ettevõtlusõppe moodul üldhariduses kohustuslik.

Kokku tuleb leppida tulevikuperspektiiv, mis võimestab valdkondlikku arengut ja innustab õpetajat ettevõtluspädevust arendama. Tuleviku väljakutseteks valmistumine on ülesanne, mida ei tohi lükata homseks.

Kasutatud allikad

• Venesaar, U., Täks, M., Arro, G., Malleus, E., Loogma, K., Mädamürk, K., Titov, E. ja Toding, M. Ettevõtluspädevuse mudel ettevõtlusõppe arendamise alusena. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 6 (2), 118–155. 2018. https://doi.org/10.12697/eha.2018.6.2.06
• Euroopa Komisjon. Hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade 2019. Eesti. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. https://0cn.de/1mxx
• Euroopa Komisjon. Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. 2017. https://0cn.de/ukvu
• Haridus- ja teadusministeerium. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Eelnõu. https://lingid.ee/IZjKv
• Loor, K. Ettevõtlusharidus teeb õnnelikuks. Äripäev, 13.09.2018. https://lingid.ee/BTDKj
• SA Kutsekoda. OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027“. https://lingid.ee/7taRv
• Strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskava ja mõõdikute eelnõu. 2020. https://lingid.ee/fMOk0
• OECD. The Future of Work. https://www.oecd.org/future-of-work/reports-and-data/