Aasta virtuaalset keelepraktikat ehk Uus reaalsus keelekontaktide loomiseks
MTÜ VeniVidiVici on loonud 7.–12. klassi õpilastele neli nädalat kestva virtuaalse keelepraktika, mida juhendab eakaaslasest mentor, kellega suheldakse igal nädalal paar-kolm tundi eesti või vene keeles.
E-keelepraktika on kõigile huvilistele tasuta ning praeguseks on seda võimalust pakkunud 182 kooli üle Eesti. Aasta jooksul on 150 noorel avanenud võimalus praktiseerida eesti või vene keelt koos keelesõbraga loomulikus keskkonnas. Lisainfot e-keelepraktika olemuse ning osalemisvõimaluste kohta leiab organisatsiooni kodulehelt https://vvvopilasvahetus.ee/keelepraktika/.
Meie haridussüsteem liigub suunas, kus püütakse leida võimalusi toetada iga õppijat, olenemata tema eripärast, rahvusest, kultuuritaustast jms. Käesolevas artiklis keskendume sellele, kuidas parandada vene emakeelega noorte keeleõpet virtuaalse keelepraktika abil.
Keeleõpe väljaspool kooli
2019. aasta seisuga õpib Eesti üldhariduskoolides 39 062 õpilast, kelle emakeel on vene keel, neist 55% õpib vene õppekeelega koolis eesti keelt teise keelena. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 (2020) teise strateegilise eesmärgi puhul tuuakse välja, et 2018. aastal saavutas eesti keelest erineva kodukeelega põhikoolilõpetajatest eesti keele B1-taseme 69,2%, 2035. aastaks on siht 95%. On muutunud probleemiks, et vene emakeelega noored õpivad eesti keelt peamiselt kunstlikult loodud keskkonnas (koolitunnis) ning neil puuduvad piisavad keelekontaktid, mis võimaldaksid praktiseerida keelt reaalses elus. Sau-Ek, Loogma ja Vainu (2011) toovad hilise keelekümbluse uuringu tulemustes välja, et õpilased peavad lisaks keeleõppe koolitundidele oluliseks ka mitteformaalseid õpivõimalusi ehk keelekontakte sihtkeele kõnelejatega. Selgitamaks riigikeele õppimise tulemuslikkuse lahknemist edukates ja vähem edukates vene õppekeelega põhikoolides, tehti 2014. aastal prooviuuring, mille tulemustes on samuti rõhutatud keelekeskkonna tähtsust ning nenditud, et eestikeelsete sõprade ja muude keelekontaktide puudumine pärsib muu emakeelega õpilaste riigikeelse suhtlusoskuse arengut (Klaas-Lang jt, 2014). Praegu ei ole Eestis vene ja eesti õppekeelega koolide vahel ka toimivat koostöömudelit, mis soodustaks keelekontaktide tekkimist.
Kuidas e-keelepraktika toimub?
Mitteformaalseid keeleõppe võimalusi on aastaid pakkunud MTÜ VeniVidiVici, mis organiseerib noortele Eesti-siseseid õpilasvahetusi. Ühe võimalusena saavad koolinoored neljaks nädalaks vahetada keelekeskkonda, õppides teise õppekeelega koolis. 2020. aasta pandeemiaoludes hakati õpilasvahetuse alternatiivina organiseerima e-keelepraktikaid, mille abil saavad eeskätt vene noored endale asukohast sõltumata eesti emakeelega keelesõbra.
MTÜ VeniVidiVici loodud virtuaalse keelepraktika sihtrühm on 7.–12. klassi keelehuvilistest õpilased, kellele leitakse keelepraktika ajaks (nelja nädala jooksul) eakaaslasest mentor, luues neile võimaluse suhelda 2–3 akadeemilist tundi nädalas eesti või vene keeles.
Virtuaalse keelepraktika loomise idee tekkis VeniVidiVici MTÜ juhatuse liikme Gerle Karjuse sõnul koostöös haridus- ja teadus- ning kultuuriministeeriumiga. „Arutasime 2020. aasta kevadel, kuidas jätkata VeniVidiVici õpilasvahetusega nii, et kellegi tervis ei oleks pandeemiaoludes ohus. Siis tekkiski idee organiseerida e-keelepraktikaid, mis oleksid abiks eeskätt vene emakeelega noortele,“ ütleb Karjus.
„E-keelepraktika formaadi loomine võttis paar nädalat aega. Küsisime nõu ka integratsiooni sihtasutuselt, kes on pakkunud täiskasvanud õppijatele keelesõprade süsteemi. Võtsime kasutusele terminid keelementii (noor, kes asub eesti või vene keelt praktiseerima) ning keelementor (noor, kes asub eesti või vene keeles õpetama),“ selgitas Gerle Karjus.
MTÜ VeniVidiVici andmetel viidi 2020. aprillist 2021. aasta aprillini kokku 156 keelesõbrapaari, kellest 126 paari praktiseeris eesti ja 30 vene keelt.
„Tore on tõdeda, et eesti emakeelega noored mõistavad, kuivõrd oluline on tulevikus, nt tööturule sisenedes vene keele oskus – enamik just sel põhjusel vene keelt harjutab. Paljud mentorid on väga aktiivsed ega piirdu keelepraktika ajal tavasuhtlusega. Nad annavad mentiidele koduseid ülesandeid, aitavad neid kooli kodutööde tegemisel ning selgitavad eesti keele nüansse,“ tõi Gerle Karjus välja huvitavaid seikasid senisest praktikast.
Järgnevalt räägivad kolm noort ise, kuidas neil läks ning mida uus kogemus neile andis.
„Mul oli väga meeldiv keelesõbraga suhelda! Tänu talle muutusin avatumaks ja keele suhtes enesekindlamaks. /…/ Enda puhul märkasin üsna pea, et hakkasin oma mõtteid palju kiiremini väljendama. Ma ei kartnud enam eesti keeles valesti rääkida ja ma õppisin palju uusi sõnu.“ Elvira, eesti keele mentii
„Mul oli siiralt hea meel olla eesti keele mentor ja osaleda e-keelepraktikas, sest soovin nakatada keelepisikuga ka teisi noori, jagada oma teadmisi ning olla oma õpilastele teenäitajaks. Mentorina pean vajalikuks usaldust ja vastastikust mõistmist. Usun, et teadmiste omandamine on võimalik vaid õpilassõbralikus keskkonnas. Haridususku inimesena leian, et üheks suurimaks heateoks, mida keegi saab teha, on anda edasi tarkust ning pakkuda tuge abivajavatele õppijatele.“ Miia, eesti keele mentor
„Sain oma keelesõbralt kõike, mida vaimusilmas olin soovinud. Mark on viisakas, tähelepanelik, humoorikas, tark ning püüdlik inimene, kellega rääkimine on omaette teraapia. Meil on palju teemasid, mida omavahel arutame: keskkond, ühiskond, universum, sõnade teke jne. /…/ Mu vene keel on arenenud nii, et julgen vene keele tundides rohkem sõna võtta. Samuti olen saanud sõbra, kes mind vajadusel aitab. Minu uueks väikeseks hobiks on saanud vene luuletuste tõlkimine, mida teen teiste vene keelt oskavate sõprade abil. Samuti olen hakanud hindama eesti keelt – pärast poolt tundi vene keeles rääkimist, st ränka vaimset higistamist, on eesti keeles kõnelemine puhas nauding.“ Kirke, vene keele mentii.
Ühe kooli hinnang
Küsisime ka Lasnamäe vene gümnaasiumi (LVG) eesti keele õpetaja Maria Roganova arvamust. Tema õpilased on aktiivselt osa võtnud nii MTÜ VeniVidiVici õpilasvahetustest kui ka e-keelepraktikatest.
„Meie kool osaleb MTÜ VeniVidiVici projektis juba päris mitu aastat ja selle aja jooksul on üle 30 õpilase meie koolist jõudnud olla vahetusõpilase rollis teistes Eestimaa koolides. /…/ Alates eelmise aasta kevadest pakub MTÜ VeniVidiVici uudset asja – e-keelepraktikat. /…/ Rõõm oli suur, kui sain teada, et mõned meie kooli õpilased said sellest osa võtta. See on suurepärane võimalus keele õppimiseks, silmaringi laiendamiseks ja uute sõprade leidmiseks. Paljud õpilased jagasid algetapil minuga siiski oma muret, et tunnevad ebakindlust ja muretsevad – kas saavad hakkama, kas keelementor sobib neile, kas nemad keelementiidena on piisavalt arukad, kas nad saavad siit pigem positiivset kogemust jne. Seepärast ongi väga tähtis, et keelepraktika toimuks väljaspool keeletundi ning õpilased ei tunneks nii suurt hirmu eksimise ees. Loodan, et keelepraktika jätkub algavalgi õppeaastal nii online’is kui ka tavalise õpilasvahetusena.“
Tuginedes teadusuuringutele ning senisele kogemusele, toob Gerle Karjus välja mõtteid tuleviku teemal: „Olen magistriõpingute raames võtnud eesmärgiks koostöös keeleõpetajatega luua ning katsetada koostöömudelit, mille abil on eesti ja vene õppekeelega koolidel võimalik eeskätt eesti keele õppes koostööd teha. Paljudel Eestis elavatel vene emakeelt kõnelevatel noortel ei ole olnud võimalik väljaspool koolikeskkonda eesti keelt praktiseerida, sest on puudunud võimalus eesti keele kontaktide loomiseks. VeniVidiVici pakub aga selleks võimalusi ka algaval õppeaastal, nii õpilasvahetusena kui ka virtuaalselt.“
KIRJANDUS:
- Statisikaamet: HT140U. Külastatud aadressil https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__uldharidus/HT140U/table/tableViewLayout1 (04.05.2021).
- Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. (2020). Haridus-ja teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf.
- Sau-Ek, K., Loogma, K. ja Vainu, V. (2011). Hilise keelekümbluse mõju. Uuringu tulemuste aruanne. Tallinn: TLÜ haridusuuringute keskus
- Keelepraktika. Külastatud aadressil https://vvvopilasvahetus.ee (10.05.2021).
- Klaas-Lang, B., Praakli, K., Peedisson, A. ja Lašmanova, A. (2014). Arvamusi ja hinnanguid riigikeele õppe korraldamise kohta vene õppekeelega koolides. Uuringu lõpparuanne. Tartu: Tartu ülikooli eesti keele (võõrkeelena) osakond. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/45121/Arvamusi_ja_hinnanguid_riigikeele_oppe_korraldamise_kohta.pdf?sequence=1&isAllowed=y