Noorteinfo töötoad on abiks ka ainetundides

Valminud on noorteinfo töötoa juhendmaterjalid, mida õpetajad saavad oma tundides kasutada: www.teeviit.ee/infotuba.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse ning haridus- ja noorteameti 2019. aasta mais läbi viidud küsitluse tulemused näitasid, kuidas noored infot hangivad ja missugused teemad on nende jaoks aktuaalsed. Selle teabe põhjal koostati noorteinfo töötubade juhendmaterjalid 14 teemal. Kõigi töötubade eesmärk on õpetada noori iseseisvalt infot otsima ja analüüsima ning avada vestlusi noorte jaoks olulistel teemadel. Juhendid sisaldavad palju lisamaterjale, mida õpilased saavad iseseisvalt uurida, ning ka töölehti, mida töötubades kasutada.

Eelkõige toetavad need materjalid iseseisva õppija kujunemist. Distantsõpegi näitas, kui tähtis on oskus iseseisvalt õiget infot leida ja mõtestada. Teame, et tänapäeval valivad noored oma esmaseks „õpetajaks“ küsimuste korral tihti Google’i. Digiühiskonnas on see üsna loomulik viis info leidmiseks. Ka Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse ning haridus- ja noorteameti 2019. aasta mais läbi viidud noorteinfo küsitluse tulemused näitasid, et noorte esimene valik info otsimiseks on Google, kuid kaugele maha ei jää sotsiaalmeedia. Seda enam on vaja teadvustada, et iga esimesena kuvatav infokild ei pruugi olla just see kõige õigem või usaldusväärsem. Samas on just info usaldusväärsus väga tähtis, sest 21. sajandi õppeaineid läbiv pädevus on info otsimise ja mõtestamise oskus.

Kuid küsitlusest selgus veel üks väga oluline tõsiasi – noored usaldavad suusõnalist infot, mida on jaganud sõbrad, tuttavad, lapsevanemad, aga ka õpetajad, noorsootöötajad ja teised spetsialistid. Selle põhjal võib järeldada, et kui üksi kodus olles on noore esimene valik mõni otsingumootor, siis võimaluse tekkides eelistatakse omavahelisi vestlusi ja arutlemist. Noorteinfo töötubade juhendmaterjalid pakuvadki selleks head võimalust.

Järgnevalt lühidalt teemadest, mida töötubades arutatakse.

„Õige ja vale info eristamise“ töötoa juhendmaterjaliga on hea alustada. Sellest saab teada, kuidas tunda ära usaldusväärset infot, algatada arutelusid ühiskondlikel teemadel ja analüüsida, millised on valeinfo leviku ohud ja riskid. Valeuudise pealkirjade äratundmisega seotud ülesanne võimaldab õpetajal valida ise sobivad pealkirjad mistahes valdkonnast – nt teadusuuringud, ajalugu, ühiskond, meedia.

„Isiklike eesmärkide“ töötoas on õpilasel aega, et vaadata iseendasse, mõelda end tulevikku ja planeerida samme, et oma sihtide poole liikuda. Töötuba on koostatud kahele vanuseastmele ning seda saab kasutada nii klassijuhataja- ja mentortundides kui vastavate kohendustega iga õppeaine õpieesmärkide seadmisel.

„Vaimse tervise“ töötoas saavad õpilased ise analüüsida, millised on aktuaalsed vaimse tervisega seotud probleemid ning koostada vastava sisuga infoplakateid. Kuigi teema sobib käsitlemiseks inimeseõpetusega seotud ainetes, siis miks mitte koostada infoplakatid inglise keeles sealses ainetunnis?

Oktoober on noorteinfoportaali Teeviit teemakuude põhjal just vaimse tervise kuu, seega on hea aeg teemale teadlikumalt tähelepanu pöörata.

„Tervis: maga, söö, liigu ja mõtle paremini“ on füüsilise tervise töötuba, mis on populaarne valik kehalise kasvatuse tundides, kus oma tervisekäitumist analüüsitakse punktist punkti liikudes.

„Turvaliselt ja targalt nutiseadmes“ töötoas saab õpilastega analüüsida, kuidas nutiseadmes käituda ja milliste ohtudega peab arvestama.

„Rahatarkus“. Tänapäeva noorele on iseseisva elu alustamiseks olulised rahatarkusega seotud baasteadmised. Töötoas saab läbi arutada seotud mõisted ning õpitakse koostama ka eelarvet, mida saab üheskoos analüüsida näiteks majandus-, ühiskonna- või matemaatikatunnis.

„Osaluse“ töötoas saab arutada näiteks, miks on oluline minna hääletama. Õpilased saavad end ühe probleemloo taustal panna eri rollidesse ning leida kujutletavale kogukonnale sobiva lahenduse. Õpilasesinduse noorte jaoks on siin hea võimalus teadmisi kinnistada ise teistele noortele töötubasid läbi viies.

„Tõhusa õppimise nipid“. Selle töötoa juhendmaterjalid annavad nippe, kuidas keskenduda ühele õppetükile korraga, nii et õpitu ka meelde jääks.

„Karjääriplaneerimise“ töötuba aitab kaardistada õpilaste huvisid ja vastavalt sellele kutsuda külla näiteks töötukassa või Rajaleidja spetsialiste.

On veel kolm teemat, mis on noorte jaoks väga delikaatsed ja mille kohta otsitakse infot nii-öelda salaja. Neid teemasid peab puudutama, et meie noored oleksid terved ja õnnelikud. Need teemad on järgmised.

„Kuidas vägivalda ennetada?“. Töötuba sobib kooli- ja teiste vägivallavormide esinemise ennetustegevuseks ja seotud arutelude algatamiseks.

„Kas sugu loeb?“. Siin arutletakse selle üle, milline roll on sugudel meie igapäevaelus ning kas ja kui palju mõjutab sugu inimese valikuvõimalusi ja teiste suhtumist temasse.

„Seksuaaltervise“ töötoas on rõhk eelkõige aruteludel, milline on tervislik seksuaalkäitumine nii iseenda kui teistega.

„Mida noorsootöö annab ja võimaldab?“. Noored saavad siin teada, missugused võimalused on neil õppida noorsootöö kaudu: edasiõppimine, täiendusõpe, huviharidus, (rahvusvaheline) noorsootöö, avatud noorsootöö.

„Kohalikud võimalused noortele“. Selles töötoas valmib kohalik kalender noortele pakutavate tegevustega, aga töötoa mudelit saab kasutada ka näiteks koostöös õpilastega koolisündmuste kalendri koostamiseks.

Eelnimetatud töötubade juhendmaterjalid on abistav tööriist, et lõimida spetsiifilisi teadmisi tavaelu korraldamiseks vajaliku infoga. Käsitletavad teemad on selgitanud välja noored ise omaalgatusena. Töötubade juhendmaterjalide mudelid on piisavalt paindlikud ja neid saab kasutada ka koolis, kohendades neid vastavaks õppeainele ja ainetunni sisule. Seejuures pakuvad nad õpilasele väärtuslikku võimalust mõtestada infot koos usaldusväärse täiskasvanuga, et julgemini iseseisvale elule vastu astuda.