Kvaliteetne ja jätkusuutlik Eesti haridus sõltub õpetajate järelkasvust
Õpetajate järelkasv on Eesti haridussüsteemis võtmeküsimus, mida on riiklikult olulise tähtsusega küsimusena arutatud ka Riigikogus.
Äsja lõppenud aastal valmis õpetajate järelkasvu kindlustamiseks tegevuskava, mille lähtekohaks sai lahenduste otsimine kahele suurele probleemile: uusi kvalifitseeritud õpetajaid ei lisandu piisavalt ning liiga palju õpetajaid lahkub töölt või kavandab lahkumist.
Möödunud aasta lõpus valitsuses heaks kiidetud Eesti uue haridusvaldkonna arengukava järgi jääb õpetajate palgakasv riigi prioriteediks ning õpetajate esmakoolitus- ja enesetäiendamisvõimalused peavad püsima kõrgel tasemel. Muidu ei ole meil 2035. aastal piisavalt pädevaid ja motiveeritud õpetajaid, õppejõude, tugispetsialiste ja koolijuhte ning me ei saa enam rääkida kvaliteetsest Eesti haridusest.
Õpetajate järelkasvu tegevuskava ette valmistades jõudsime uuringute, arutelude ja tagasisideküsitluste põhjal järelduseni, et järelkasvu kindlustamiseks on vaja parandada koolide juhtimiskvaliteeti, võimaldada õpetajatel saada paindlikult tööks vajalik kvalifikatsioon, vaadata üle koolitöötajate töökoormus, pakkuda õpetajatele tuge kogu nende karjääri jooksul, toetada õpetajate professionaalset arengut ning muuta õpetajaamet atraktiivsemaks.
Koolijuht peab olema tippjuht
Koostöise koolikultuuri kujundamine ja koolijuhtimise kvaliteedi tõstmine on määrava tähtsusega, et õpetajaamet oleks väärtustatud ning õpetaja tunneks end oma tööd tehes hästi, et uued õpetajad tahaks kooli tulla ja ka jääksid kooli. Meie eesmärk on, et 2026. aastal töötaksid kõigis koolides tippjuhi pädevustega juhid ning kõik koolid oleksid õppivad organisatsioonid.
Juba on olemas koolijuhtide järelkasvuprogramm, alustavate koolijuhtide arenguprogramm, samuti pakume haridusasutuse juhi kompetentsimudelil põhinevat mitmel tasemel tasemeõpet. Koos Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Fontese ja Heateo Sihtasutusega on loomisel koolijuhtide karjäärimudel. Sama tähtis on arendada koolipidajate kompetentsust, nõustades ja koolitades omavalitsuste haridusjuhte.
Üks ettepanek on näiteks muuta koolijuhtide konkursid kahetasandiliseks, kus esimese valiku teeb koolijuhtide ühenduse esindajaid kaasates personalifirma ning seejärel valib koolile juhi koolipidaja.
Oluline teema on ka koolijuhtide tähtajaliste lepingute kasutusele võtmine. Oleme selleks alustanud arutelusid koolijuhtide ühenduse ja ülikoolide esindajatega, kaasates ka teisi asjaosalisi. Kindlasti räägime siin ka koolijuhi kui tippjuhi palga konkurentsivõime suurendamise vajadusest.
Ülikoolide juurde lisakohad õpetajaõppeks
Oleme olukorras, kus järjest rohkem ametis alustavatest õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ja neile on vaja luua paindlikud võimalused läbida õpetajakoolitus töötamise kõrvalt või arendada pädevusi õpetajakutse taotlemiseks. Aastatel 2010–2020 õpetajaametis alustanud üldhariduskoolide õpetajatest vastas kvalifikatsiooninõuetele keskmiselt vaid 53% ja kutseõppeasutustes alustanutest 60%. Juba töötavate õpetajate vastavad näitajad olid üldhariduses 86% ja kutsehariduses 81%.
Eesmärk on luua õpetajatele ja tugispetsialistidele kvaliteetne esma- ja täiendõppemudel, mis arvestab senisest paremini vajadusega õppida töö ja pereelu kõrval. Koos Tallinna ja Tartu ülikooliga loome „Õpetajate akadeemia“ programmi, mille eesmärk on toetada õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, pakkudes paindlikku esma- ja täiendõpet, kindlustada õppejõudude järelkasv ning arendada kõrgel tasemel haridusalast teadustööd. Soovime, et kõiki kvalifitseerimata õpetajaid toetatakse õpitee valikul ja kutse omandamisel, aga ka täiendkoolituses.
Sõlmisime vahetult enne aasta lõppu nii Tartu kui ka Tallinna ülikooliga lepingud, et ülikoolid saaksid lisaraha toel luua järgmisel õppeaastal juurde 141 täiendavat õppekohta. See on üks abinõu, et kindlustada nüüd ja kohe õpetajate ning tugispetsialistide järelkasv.
Mõlemad õpetajakoolitust pakkuvad ülikoolid võtavad järgmisel õppeaastal lisaraha toel täiendavalt vastu üliõpilasi nii bakalaureuse- kui ka magistriõppesse ning loovad juba töötavatele õpetajatele võimalusi paindlikuks kvalifikatsiooni või lisaeriala omandamiseks. Fookuses on eelkõige reaal- ja loodusainete ning eesti keele õpetajate, samuti koolide tugispetsialistide koolitamine. Kavas on leida ka edaspidi õppekohtade suurendamise võimalusi.
OSKA andmetel vajab Eestis vanuse tõttu asendamist ligikaudu 380 üldhariduskooli õpetajat aastas. Eriti kriitiline on koolides seis loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega – iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja on vähemalt 60 aastat vana ning füüsikaõpetajatest on selles vanuses juba iga neljas.
Algaja õpetaja toetamine fookusesse
Igal aastal lisandub koolidesse õpetajaid, kes pole õpetajaametis kunagi töötanud. Nende hulgas on nii õpetajakoolituse ning muude õppevaldkondade õppekavade lõpetanuid kui ka juba kogenud inimesi muudelt elualadelt. Soovime, et kõik entusiastlikult haridussüsteemi tulnud saaksid piisavalt tuge, et neil jätkuks soovi oma karjäär haridusega pikaajaliselt siduda.
Eesti hariduse statistikast selgub, et väga paljud alustavad õpetajad on viie aasta pärast koolist lahkunud. Näiteks töötas viimase kümne aasta jooksul (2010–2019) üldhariduskoolis alustanud õpetajatest järgmisel õppeaastal koolis keskmiselt 74% ning viiendal tööaastal jätkas ametis ainult iga teine õpetaja. Samuti teame TALIS 2018 uuringu järgi, et Eestis ei ole 80,5% õpetajatest oma esimesel töökohal osalenud sisseelamist toetavates programmides (OECD keskmine 61,6%) ning Eesti koolijuhtidest märkis vaid 16,5%, et nende koolis on alustavat õpetajat toetavad programmid.
Soovime, et 2026. aastaks on kõigil koolidel süsteemne personaliarenduse kava, mis lähtub ühelt poolt õpetaja ja teisalt kooli kui organisatsiooni vajadustest. Selleks uuendame koos ülikoolidega algaja õpetaja kutseaasta mudelit ning soovime suurendada koolipidajatele eraldatavas haridustoetuses õpetajate töötasu diferentseerimise komponenti 17,1%-lt vähemalt 20%-le. Riigieelarvesse nõuab see eesmärk 12 miljonit eurot lisaraha ning teeme oma meeskonnaga selle saamise nimel tööd. Lisaraha võimaldab kompenseerida näiteks alustava õpetaja väiksema tunnikoormuse, et esimestel tööaastatel kooliellu sisse elada ning samas tasustada näiteks ka alustavat õpetajat toetavat mentorit. Loodame, et koolid koos koolipidajatega leiavad ka ise lahendusi alustava õpetaja toetamiseks.
Õpetajate palgakasv on riiklik prioriteet
Eesti õpetajate palk võrrelduna ostujõuga on rahvusvahelises võrdluses riikidest tagantpoolt teine. Samas läheb üle 5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust haridusvaldkonda – sellega oleme Euroopas esikolmikus. See näitab, et haridusse suunatud rahast läheb liiga vähe kvalifitseeritud õpetajate väärtustamisse. Kindlasti on siin üks märksõna koolivõrgu korrastamine, mis võimaldaks õpetajaid paremini tasustada ning leevendada sõltuvalt piirkonnast kvalifitseeritud õpetajate puudust. Oleme võtnud eesmärgiks, et kvalifitseeritud õpetajate töötasu peab olema nende töö vääriline ehk vähemalt 120% Eesti keskmisest palgast.
Alanud aastal on Eestis õpetajate keskmine palk 1653 eurot, mis on praegu Eesti keskmise kuupalgaga võrdne. Eesmärk on jõuda 2025. aastaks selleni, et õpetajate keskmine palk oleks 2336 eurot, mis prognooside järgi moodustakski 120% Eesti keskmisest brutopalgast.
Tutvustan õpetajate järelkasvu tegevuskava peatselt valitsuse liikmetele, et teadvustada teema tähtsust. Ühiselt tegutsedes ja õpetajate järelkasvu prioriteetseks pidades saame ka edaspidi rääkida kvaliteetsest ja jätkusuutlikust Eesti haridussüsteemist. See ülesanne nõuab meie kõigi – valitsuse, kohalike omavalitsuste, koolijuhtide ja õpetajate – ühist pingutust ja koostööd, et õpetajad oleksid koolis ja ühiskonnas väärtustatud ning meie noored tahaksid valida õpetajakutse!
Austatud MINISTER!
Loo pealkiri on õige, aga –
1) Meil pole Eestis enam kooli-õpetamist ja kasvatusTEADUSI tundvaid ning samas õpetajaid KOOLITAVAID inimesi (see on ka mmaailmas probleem, millest olen kirjutanud pikemalt) ja
2) kuna üle 20 aasta tagasi KUULUTATI (teadusvastaselt) laps isiksuseks (TÄISKASVANUGA VÕRDSEKS), siis ei valitse paljudes kodudes ja eriti KOOLIDES enam PEDAGOOGILINE õhkkond, mida vajab õppekasvatustöö. Selles õhustikus pole normaalne inimene, kes soovib näha oma tööl TULEMUSI, nõus enam töötama. Miks meie gümnasistide IQ on sel sajandil kukkunud 8 (!) standartpunkti, arenenud Euroopas 7 punkti? Ja küsimus pole PALGAS …
P.S. Kõik see viib väikerahva hukule. Seda “taotleb” ka uus seaduse projekt koolieelse nn hariduse kohta, kus pole ARENGUPSÜHHOLOOGIAST LÕHNAGI …