Elukutsevalik algab lasteaiast
Eesti Lasteaednike Liit ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on alushariduse õpetajatele korraldanud soolise võrdõiguslikkuse teemalisi täiendkoolitusi alates 2008. aastast. Põhieesmärk on olnud juhendada õpetajaid nägema ühiskonnas levinud hoiakuid, eelarvamusi, soorolle ja stereotüüpe, mis mõjutavad tüdrukute ja poiste arengut ja eluteed.
Sooteadliku pedagoogika üks eesmärke on motiveerida lapsi katsetama ning proovima mänge ja tegevusi, mis aitaksid soostereotüüpe ületada. Stereotüübid ja eelarvamused võivad ilmneda nii tegevuses, ametirollides, tegevusalades, käitumises või eelarvamustes tüdrukute ja poiste võimete erinevuse kohta.
Tänavugi on tüdrukute ja poiste võrdse kohtlemise teema aktuaalne, sest uus alushariduse õppekava toetab neid väärtusi ja norme, mis kehtivad põhikoolile ja gümnaasiumile. Juba lasteaias tuleb osata pöörata tähelepanu piiravate sooliste stereotüüpide kriitilisele hindamisele ja nende vältimisele kõigis tegevustes. Lasteaedadele kehtib soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel kohustus järgida, et õppekavad ja kasutatavad õppematerjalid aitaksid edendada soolist võrdõiguslikkust.
Just selleks korraldati lasteaiaõpetajatele koolitus „Tüdrukute ja poiste haridusvalikud algavad lasteaiast“. Kuna koolituspäevad viidi läbi Zoomis, sai sellest osa võtta enam kui sada õpetajat kõigist Eestimaa paikadest.
Osalejatest ligi 90% on soolise võrdõiguslikkuse teemast lugenud ajakirjandusest ja meediast, vähem kui viiendik on teemaga kokku puutunud eriala omandamise käigus, ainult 15% oli kuulnud täiendkoolitustel. Huvi teema vastu näitab aga see, et osalejatest 40% arutleb soolise ebavõrdsuse-võrdsuse üle foorumites ja diskussioonides.
Et ühiskonnas väärtustatakse neid töid, kus töötavad valdavalt naised, vähem kui neid, kus töötavad peamiselt mehed, teavad nüüdseks pea kõik. Kõigile teada sooline palgalõhe just seda näitabki. Kas nii peab jääma ka tulevikus?
Kas oskame näha, milline on see tööturg ja ametid, mille seast hakkavad valima praegu kooli minevad lapsed? Prognooside kohaselt pole 65% ametitest, mille hulgast lapsed tulevikus tööturul valida saavad, praegu veel olemaski. Soorollid muutuvad pidevalt, aga kas teadvustame endale alati, et võime tahtmatult põlistada selliseid traditsioonilisi rolliootusi, mis piiravad laste individuaalset arengut ning valikuvõimalusi aina kiiremini muutuval tööturul?
Eesti avaliku arvamuse küsitluste kohaselt eeldati 2016. aastal, et tüdrukud oskaksid kodu koristada, süüa teha ja oma välimuse eest hoolitseda. Poistelt oodati läbilöögivõimet, autojuhtimise ja tehnikaga ümberkäimise oskust, ettevõtlikkust ning aktiivsust. Enam-vähem ühesugused ootusi esitati nii tüdrukutele kui poistele suhtlemis-, käitumis- ja rahaga ümberkäimise oskustes.
Lasteaiaõpetajate ootused on olnud märksa nüüdisaegsemad. 2014. a. küsitluse kohaselt peeti tüdrukute ja poiste kasvatamisel oluliseks arendada neid oskusi ja omadusi, mida traditsiooniliselt poistele ja tüdrukutele omaseks ei peeta. Näiteks arvati, et tüdrukute kasvatamisel ja õpetamisel on oluline toetada nende enesekindlust, iseseisvust, eneseväljendusoskust ning loovust ja loomingulisust. Poiste kasvatamisel peeti oluliseks pöörata tähelepanu tunnetega toimetulekule, eneseväljendusoskusele, reeglitest kinnipidamisele ning abivalmidusele. Juba siis mõistsid mitmed lasteaiaõpetajad, et laste tuleviku ja vabamate valikute heaks tuleks anda neile seda, millest neil puudu jääb, aga mida võib edaspidi vaja minna.
Koolituspäeva esimeses loengus anti ülevaade sellest, kuidas viimastel kümnenditel on arenenud soouuringud hariduses. Soolise sotsialiseerimise aspektist rõhutati perekonna, meedia, mänguasjatööstuse ning loomulikult ka hariduse ja kasvatuse mõju. Kuulajad said ülevaate, kuidas ühiskonna ette kirjutatud ootused ja normid tüdrukutele ja poistele saavad samm-sammult osaks noore inimese isiksusest ja minapildist.
Näiteks on keeruline nn kaasasündinud sooliste erinevustega seletada OECD alushariduse ja laste heaolu uuringust (OECD IELS) selgunud erinevusi tüdrukute ja poiste oskustes ja võimetes. Eestis on tüdrukute pidurdusvõime parem ja mõtlemine paindlikum kui poistel. Ameerika Ühendriikides tüdrukute ja poiste need võimed ei erine, aga Inglismaal on poiste pidurdusvõime parem kui tüdrukutel.
Päeva teises pooles keskenduti lasteaia igapäevaelu nn variõppekavale.
Variõppekava hakati uurima läänes juba 1960-ndatel. Nii Põhjamaades kui USA-s uuriti, mida oodatakse poistelt ja tüdrukutelt, millised on õppematerjalid, õpikud ja õpetajad ning kuidas õpilased omavahel suhtlevad. Kui esialgu vaadeldi uuringute käigus koolide õppematerjalides tüdrukute ja poiste rolle, nende võrdsust, koolikultuuri, formaalset ja mitteformaalset haridust ning kooliväliseid tegevusi, siis peagi avastati, et uurida tuleb ka lasteaedu. Sest just seal kujunevad lastel välja stereotüüpsed arusaamad meestele ja naistele sobivatest omadustest ja ametitest. 1990-ndatel hakati variõppekava märkamiseks filmima laste igapäevategevust Islandil, Rootsis ja Norras.
Raske on ilma mõõtmata hinnata, kuidas jaguneb õpetajate tähelepanu poiste ja tüdrukute vahel. Õpetajate erinevat käitumist tüdrukute ja poistega saab märgata alles siis, kui seda analüüsida filmitud materjalide põhjal. Norras, kus filmiti õpetajate suhtlemist lastega lasteaias, selgus, et poisid said rohkem tähelepanu, nendega oli tihedam silmside ja neid kõnetati nimepidi rohkem kui tüdrukuid. Rootsis selgus sarnastes filmides, et poisid võtavad juhtrolli ja nõuavad samuti rohkem tähelepanu.
Varjatud sõnumiks on kogu lasteaia visuaalne ilme, sh sümbolid ja logod, või erinevad auhinnad tüdrukutele ja poistele, õpetajate hääletoon ja kehakeel jne. On palju pisikesi sõnumeid, mille abil luuakse tüdrukutele ja poistele erinevaid kogemusmaailmu, aga neil sõnumeil on kumulatiivne efekt. Kui mikrosõnumite abil loome eraldi nn sinist ja roosat maailma, siis lõppkokkuvõttes on sel suur mõju hilisemale erialavalikule ja käitumisele tööturul.
Lasteaia tegevuse filmimine annab huvitavat materjali analüüsimiseks ja eneserefleksiooniks. Teadmisi selle kohta, kuidas ja mida filmimise juures arvestada ning filmitud materjali analüüsida, leiab portaalist Haridus ja Sugu (haridusjasugu.ee) juhendite alt. Juhendid on välja töötatud sooteadlikule kasvatusele ja haridusele keskenduvas projektis „Fair Play at Schools“, mida rahastati Euroopa Komisjoni Erasmus+ programmist.
Soostereotüüpide märkamiseks võib analüüsida ka raamatuid. Näiteks on meil palju elukutseid tutvustavaid väljaandeid, milles on eristatud traditsiooniliselt ainult naistele või meestele sobivaid elukutseid ja ametirolle.
Õpetaja roll on sellistel juhtudel soostereotüüpe vaidlustada ja juhtida laste tähelepanu sellele, et kassapidaja või õpetaja võib olla ka mees ning päästetöötaja ja bussijuht naine.
KOMMENTAARID
Marge Põdra, Jõgeva lasteaed Karikakar:
Olen varem sarnastel koolitustel osalenud. Oluline on olnud sõnum, et laste valikud peavad olema vabad soolistest eelarvamustest, nagu värvused, mänguasjad, mängud, käitumismallid. Need ei pea tulenema lapse soost, vaid tema valikutest ning käitumisnormid ühiskonnas peaks olema kõigile sarnased.
Olulised olid koolitusel nõuanded, kuidas toetada laste valikuvabadust, mida anda neile juurde, et valikuid tehes oleks neil oskusi rohkem ja hoiakud teadlikumad.
Teema elukutsevaliku seostamisest alusharidusega oli mõtlemapanev. Edaspidi on huvitav jälgida ennast ja kolleege, kuidas me ametitest rääkides ise oskame vältida soostereotüüpe. Pildimaterjal, mis lahterdab ameteid naiste- ja meestetöödeks, annab võimaluse lastega arutada, kas töö sobib vaid ühele soole või on oskused ja isikuomadused need, mis mingi erialaga kokku sobivad. Enda keelekasutust ja intonatsiooni lastega rääkides jälgin ka edaspidi.
Kaia Rungi, Kohila lasteaed Sipsik:
Kuna olen magistriõpingute käigus käsitletud teemasid põhjalikumalt uurinud ja nende üle mõtisklenud, siis täiesti uut infot minu jaoks polnud. Väga kasulikuks pean koolitajate soovitatud tegevuse filmimist ja filmitu analüüsimist, et märgata asju, mida teeme enesele teadmatult.
Kätlin Kaljas, Põlva Lepatriinu lasteaed:
Minu jaoks oli uudne info ja ülevaade uuringutest, mille tulemina võib väita, et õpetajate soostereotüüpne suhtumine väljendub erinevas ootuses poistele ja tüdrukutele. Väga ilmekas oli näide muinasjututegelastest printsesside rolli muutumisest: aastakümneid tagasi olid nad malbed kaunitarid, oodates abi ja päästmist, kuid tänapäeva muinasjuttudes on julged ja võitlushimulised.
Mida kasutusele võtta? Ilmselt tuleb jälgida, kui erinevalt siiski lastele läheneme, eelistades mõnikord tähelepanu jagamisel väikeseid noormehi nende aktiivsuse tõttu. Dramatiseeringute tegemisel peab jälgima rollide jaotust, et ei tekiks poiste ja tüdrukute rolle nende iseloomujoontest tulenevalt.
Kas kuidagi on võimalik koheselt sellisele jamale ka pidurit tõmmata?