Koolis saab ikka nalja kah!

Õpetajate Leht tänab kõiki, kes saatsid toimetusele ülestähendusi naljakatest juhtumistest koolielus. Kuna need humoorikad tekstid põhinevad tõestisündinud seikadel, on võetud elust enesest ja kajastavad päriselt välja öeldud repliike, otsustasime tagada konkursil osalejatele ja nende allikatele anonüümsuse.   

Õpetajate Lehe veebis avaldame toimetuse lemmikautorite üleskirjutused autorite kaupa, nii et lugeja saab valida nende seast oma lemmiku. Enim hääli saanud autorite vahel loosime välja priipääsme kahele Tallinna Linnateatrisse ja SA Kultuurilehe väljaande (võitja valikul: Õpetajate Leht, Hea Laps, Täheke või Sirp) aastatellimuse.

Allpool põgus ülevaade konkursile jõudnud kirjatöödest.

Tuleb välja, et isegi esimese klassi lapsed ei ole suu peale kukkunud

Lugu muusikatunnist

Õpetaja palub lastel järgmiseks tunniks kodust kaasa võtta väikesi pille. Esimese klassi tüdruk teatab: „Minu ema töötab laeva peal ja rändab palju. Iga kord, kui ta kuskil riigis käib, ostab ta sealt ühe pilli.“ 

Õpetaja: „Väga tore! Siis on sinu emal kodus palju eksootilisi pille.“

Tüdruk: „Jaa, mu emal on palju erootilisi pille ja ma võin need kõik kooli kaasa võtta.“

Pildil äraarvamismäng

Õpetaja kirjeldab pilti. Kes pildi ära arvab, saab selle endale. Enim pilte kogunud mängija on võitja. Pildil on magav laps.

Õpetaja: „On saabunud õhtu. Õhtul lähevad kõik inimesed …“

Klassist hõigatakse vahele: „Vargile!“

Hõikab vahele

Õpetaja seletab klassi ees. Laura hõikab vahele: „Õ-õpetaja!“

Õpetaja seletab edasi. Laura jälle : „Õ-õpetaja!“

Õpetaja: „Mis on, Laura?“

„Ma tahan midagi Karlile öelda!“

Lahutamine nõuab pingutust

Matemaatikatund, lahutamine. Kevin lahendab ja kommenteerib: „Ma peaaegu pingutasin.“

Isa tuleb autoga

Esimese klassi poiss ootab pärast tundide lõppu isa.

Õpetaja: „Millega isa tuleb?“

Õpilane: „Autoga!“

Õpetaja: „Mis värvi auto on?“

Poiss: „Valge. Chrysler. Manuaal.“

Vale süüde

Õpetaja aevastab tunnis mitu korda järjest.

Klassist: „Kuule, sul on süüde vale!“

Nagu arvata võib, sündis hulk kentsakaid lugusid distantsõppe ajal

Halenaljakas lugu lelle surmast

Aeg on niigi raske ja ühel õpilasel suri isa kaksikvend ära. Õpetaja avaldas kaastunnet ja uuris, mis siis õigupoolest juhtus.

Õpilane: „Tal oli hingamispuudulikkus.“

Õpetaja: „Ega ometi koroonaviirusest?“

Õpilane kirjutas õpetajale mitu kirja: „Ei olnud viirusest. Ta oli hirmus joodik. Nii kui viinapudelit nägi, kulistas selle tühjaks nagu näljane peni ja oleks teist veel tahtnud. Kogu oma tervise on ta viinaga ära rikkunud ja nüüd on veel väikeaju kahjustus ka.“ 

„Järgmine nädal on selline olukord et pean minema jälle matustele, homme saan teada. mis päeval matus toimub ja mis kell. Kui on nädala sees, siis ma ei saa loodusõpetuse piletit vastata. Kui on nädalavahetusel, siis on teine asi.“

„Ongi nüüd teada, et neljapäeval. Neljapäeval on siis matused kell 11 Misso surnuaias. Laud on ka seal samas söömine ja joomine. Vanaema usuvenna naaber, kellel on saun metsa sees järve ääres, tuleb jutlust lugema. Ema kirjutas eluloo paberile. Kirikuõpetaja tulla ei saa, sest isa vend ei olnud usklik –
vanaema oli.“

„Matustel sai juba käidud, jõudsin koju juba. Väike söömine oli, pakuti teed, kohvi, kringlit, lihapirukaid ja vahvleid. Ja seal olid abimehed võetud, meie ei kandnudki kirstu. Nemad kandsid, kandsid õlas. Lätlased olid, neil on selline komme, lasid kirstu mulda ja ajasid mulla peale. Matustel oli 13 inimest kokku. Lisaks süntesaatorimängija ka.“

Õpetaja: „No siis sai onu küll väärikalt viimsele teekonnale saadetud.”

Õpilane: „Ega mul onu ära surnud!!!! Ta oli lell – isa vend. Emal on kõik onud ja tädid! Kuidas sa, õpetaja, nüüd äkki ei tea – ise inimeseõpetuses rääkisid, kui me kuuendas klassis olime!“

Murelik vestlus

Õpetaja: „Selle trimestri hinded pannakse välja distantsõppel saadud hinnete alusel. Ilmselt sel õppeaastal me kooliklassis õppida enam ei saa.“

Õpilane: „Kooli ka enam ei toimu ju. Kas kevadtööde näitust ka ei toimu või?“.

Õpetaja: „Muidugi ei tule näitust. Keegi ju ei saa tulla näitust vaatama!“

Õpilane: „Mul sai öökapp ammu valmis, selle pean ju ära viima. 6 kuud nagu ei ole kooli. Märtsi keskpaigast jäime koju. Märts. Aprill. Mai. Juuni. Juuli. August.“

Õpetaja: „No kuule – juunis, juulis ja augustis pole sul kunagi kooli olnud.“

Õpilane: „Need on vaheajad.“

Õpetaja: „No muidugi. Sel aastal lihtsalt ei saa sa koolimajja kolm kuud. Aga õppetöö toimub, nagu õppekava ette näeb.“

Õpilane: „Kodus toimub õppimine.“

Õpetaja: „Just. Aga õpetajatega oled kogu aeg suhtluses. Kahju lihtsalt, et me ei saa koos neid vahvaid tegemisi teha, mis meil planeeritud oli.“

Õpilane: „Ja õpilased ei saa siis õpetajatelt pragada, kui õpilased koolis pole, ja nad käituvad ka korralikult arvutis, kui kooli ei ole.“