Küberpädevus algab lasteaiast
Tänapäeval on lapsed internetis väga noorelt: kodus, lasteaias, koolis juba algklassidest. Internetis liikumiseks on vaja küberturbe ja -hügieeni teadmisi, mis sisaldavad ka meediapädevust.
Lastega on küberturbe ja -hügieeni teemadel keeruline rääkida, abi võib olla mängudest. Tänapäeva lapsed puutuvad internetiga kokku väga noorelt – mõned saavad telefoni või tahvelarvuti kätte väikse põnnina ning hiljemalt lasteaias või algklassides saavad lapsed infot juba kaaslastelt. Populaarsed TikToki videod on teemaks koolieelikute seas, hoolimata sellest, et sotsiaalmeedias eeldatakse vanust vähemalt 13 eluaastat.
Üldiselt ei mõtle täiskasvanud kodus seinal olevast nutitelerist kui lapse isiklikust digivahendist, kuid tihti pärineb lasteaialapse esimene kokkupuude sotsiaalmeedias ringlevate videotega just nuti-TV YouTube’i rakendusest. See tähendab, et kuigi suunamudijate sisu on suunatud eelkõige maksejõulistele inimestele, jääb see silma ka lastele. Nemad ei tea, mis on varjatud reklaam, internetipettused, ning kipuvad täiskasvanute juttu uskuma, isegi kui see on selgelt vale.
Küberpädevus on meediapädevus
Küberturve tähendab inimestele tavaliselt paroole ja seadmete hooldust, aga sellest osa on ka meedia tarbimine. Internetis näevad lapsed igasugust materjali: eri vanusele mõeldud reklaame, sotsiaalmeedia kommentaare ja sisu. Väga noorelt on vaja selgeks õppida, et kõik pole tõsi ja levib igasugust nõuandvat valeinfot. Näiteks mängude reklaamid ei vasta mängule. Või soovitus panna märjaks saanud vihik sügavkülma – see tegevat vihiku korda. Kuigi lapsed õpivad ajapikku, et palju infost on vale, võtab see ilma täiskasvanute abita siiski aega ja vahepeal võib kuluda palju raha, aega ja vihikuid.
Mänguline lähenemine
Väga väikestele lastele tundub olevat keeruline küberturbest rääkida, pole ka selge, mida lapsed juba teavad või oskavad. Hea viis alustada on mängida mänge, mis võivad olla nii digitaalsed kui ka täiesti ilma seadmeteta.
Näiteks saab lasteaias põnnidele tuttavatesse mängudesse põimida tegevusi ja küsimusi, mis julgustavad lapsi oma veebikogemusest rääkima. Iga konkreetse grupi laste hulgas on populaarsed erinevad meediast tuntud tegelased ja tegevused. Selle maailma nüansse ei pruugi täiskasvanu mõista, seega on soovitatav lubada lastel just eakaaslaste lugudest ja vigadest õppida. Nii saab mängida kuuma kartulit, kus pallile on kleebitud digiohutusega seotud pildid. Kui kõlab „Stopp!“, siis räägib laps sellest teemast, mis pallil vastu vaatab.
Keerulisi teemasid saab selgitada tuttavate esemete kaudu, näiteks digitaalsed jalajäljed seonduvad eri suuruses saabastega. Ideid, kuidas lihtsatesse mängudesse digiturvalisust põimida, võib leida www.lasteaeg.ee.
Koolis võib proovida juba digitaalseid lahendusi, sest mänge on erinevaid, ka küberturbe kohta. Tasuta mäng „Spoofy“ tegeleb kõikide oluliste küberturbe teemadega ja on Eesti laste seas populaarne: 2021. aastast on see jõudnud kümnete tuhandete lasteni. Mängu saab mängida eesti, vene, inglise ja isegi ukraina keeles. Mängu kodulehel www.spoofy.ee on lisamaterjali õpetajatele ja lastevanematele, sealhulgas tunnikavad ja aruteluküsimused. 2023. aasta oktoobris tuleb välja „Spoofy“ uus maailm, mis tegeleb just internetis levivate pettuste ja valeinfoga.