Kas ikka tasub Ida-Virumaale õpetajaks minna?

Tartu Ülikooli eetikakeskuse koolitajad-nõustajad on Ida-Virumaa lasteaedadele toeks väärtuspõhise organisatsioonikultuuri loomisel. Suur proovikivi lasteaiaperedele on heade õpetajate leidmine.

Tartu Ülikooli eetikakeskus on juba aasta aega Ida-Virumaal läbi viinud programmi „Väärtuspõhise hariduskultuuri kujundamine kohalikus omavalitsuses eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks“. Üks oluline teema, millele sealsed lasteaiad praegu mõtlevad, on heade õpetajate piirkonda tööle leidmine ja nende sisseelamise toetamine. Muutuste keerises on kohalikele suureks abiks ja uue pilgu andjaks eetikakeskuse kriitilised sõbrad – väärtuskasvatuse koolitajad-nõustajad. 

Kuidas läheb õpetajatel, kes on eestikeelsele haridusele ülemineku laineharjal Ida-Virumaale tööle asunud? Oma kogemust jagavad Sillamäe Rukkilille lasteaia uued õpetajad Iiris Palmi, Olesja Kums, Raili Ristla ja Jelena Panjukova.

Missioonitunne ja juured

Mis meelitab õpetajaid tööle Ida-Virumaale?On see arvestatav palgalisa, mida eesti keeles õpetavatele õpetajatele makstakse? Soov panustada oma kodupiirkonna arengusse või isegi laiemalt – eestikeelsele haridusele ülemineku õnnestumisse?

Sillamäe Rukkilille lasteaias eesti keele õpetajana töötavat Railit innustas Väike-Maarjast Ida-Virumaale liikuma soov panustada eestikeelsele haridusele ülemineku protsessis keelekandjana. 

„Oleme üks riik. Kuulsin järjest, kuidas ei soovita seda muutust enda elus ette võtta. Minul oli aga nii võimalus kui ka tahe! Esimeste nädalate jooksul juba märkasin muutust laste keelekasutuses. Tuli välja, et eesti keel ei ole üldse neile nii võõras, vaid lastel on vaja keelt praktiseerida ja neile tuleb veidikene julgustust pakkuda,“ meenutab Raili. 

Rühmaõpetajad Iiris, Jelena ja Olesja jõudsid piirkonda tagasi enda juurte tõttu. Jelena liikus Ida-Virumaale Pärnust, et oma vanemaid toetada ja panustada Ida-Virumaa arengusse tööalaselt. Iiris ja Olesja naasid Ida-Virumaale Tallinnast ja Tartust. Otsus tulla kodupiirkonda õpetajana tööle oli justkui sisemine kutse: „Varem ei olnud suurt tahet koju tagasi liikuda, aga üks päev oli tunne, et peab. Olmeliselt oli see otsus küll keeruline, kuid tahe kaalus muu üles,“ sõnab Iiris.  

Kõik neli õpetajat räägivad särasilmi, kui hästi neid vastu võeti. Kohalik omavalitsus aitas sisse elada, jagades infot kohaliku eluolu kohta. 

Raili Ristla: „See oli uskumatu, kui kiiresti ja mugavalt elukorraldus paika sai. 20 minutit pärast töökohale asumisele jah-sõna ütlemist oli mulle leitud ajutine üürikorter, kus olin nii kaua, kui sain linnalt endale korteri. Siia peab lihtsalt tulema ja esialgu kasvõi vaid proovima eluolu ja tööd. Siin on teha palju ja rohkemgi veel, sest just eestikeelseid huviringe ja ajaveetmisvõimalusi lastele napib.“ 

Ka lasteaiapere oli toetav ja abivalmis.

Kuigi Sillamäele elu sisse seadmine oli õpetajate jaoks teadlik otsus, ilmneb ka murekohti, millele algselt ei osatud mõelda. Jelena toob välja, kui ajakulukas on jagada end kahe elukoha vahel. „Ida-Virumaal on minu töö ja Pärnumaal on minu kodu. Seega sõidan igal nädalavahetusel koju ja nii tulebki põhimõtteliselt ainult üks vaba päev nädalas. Ehk siis on kaks korterit, kaks külmkappi ja nii edasi, mis kohati osutub kulukaks. Praegu ei ole ka plaanis täiesti Ida-Virumaale kolida,“ ütleb Jelena. 

Raili jaoks tähendas Sillamäele tööle tulek enda perekonnast ja sõpradest eemale kolimist. „Olen siin täiesti üksi ja lähedastega saan rääkida vaid telefoni teel. Ise tahan väga Ida-Virumaal töötada ja tegutseda, kuid seisan silmitsi dilemmadega. Aga tahan jääda!“ mõtiskleb Raili.

Olesja toob välja, et Ida-Virumaal tööle asumine tähendas muutusi mitmel rindel: „Olen ise Ida-Virumaalt pärit ja minu jaoks on siin kodune. Elukaaslane oli veidikene kõhklev, kuid töökoha leidmine rahustas teda. Lähedastel võib olla keeruline töökohti leida, sest siin pole nii palju võimalusi. Samas, kes tahavad, need leiavad. Püüame pidevalt leida Ida-Virumaa asukoha plusse. Üks on kindlasti siinne võrratu loodus!“

Iiris tõdeb, et on ringiga jõudnud tagasi kohta, kuhu soovib jääda: „Sain linnalt enda esimese korteri ja see on linn, kuhu kuulun. Plaanin siia jääda, ma olen kodus.“

Ootused ja hirmud 

Raili toob välja, et Ida-Virumaale kolides ja töökohta vahetades olid tal ootused toimetulekule ja kohati ka elukeskkonnale, kuid hirme mitte. 

„Ma kardan ainult libedat ja hiiri, muud mitte. Laps on laps ja õppeprogramm on õppeprogramm. Vahet pole, kus õpetad,“ ütleb Raili. 

Kuna üleminekusse on kaasatud nii lasteaed kui lapse pere, tekitas sisseelamisperioodil küsimusi see, kuidas õnnestub lastevanemad endaga koostööd tegema saada. Iiris meenutab, et lasteaias võeti teda vastu hästi, kuid alguses oli siiski väheke ärev. „Mind hoiatati ette, et võin kokku sattuda keeruliste vanematega, kes toimuvate muutuste üle kõige õnnelikumad pole. Tegelikkuses läks sisseelamine kiirelt ja suhted lastevanematega on head. Mõistsin, et teiste soovitusi võib kuulda võtta, kuid järeldused tuleb siiski endal teha,“ sõnab Iiris.  

Olesjalgi on suhtlus lastevanematega läinud edukalt: „Lastevanemad saavad aru, et peavad tegema lasteaiaga koostööd. Mida kiiremini koostöö toimima hakkab, seda paremini läheb ka nende lapsel.“ 

Positiivseid üllatusi pakkus ka elukeskkond. Iirise sõnul on piirkond muutunud märgatavalt eestikeelsemaks. Ta meenutab, et lapsena oli tema ümber ainult venekeelne keskkond. „Minu ootused on ületatud, sest kuulen eesti keelt juba tihedamalt, võrreldes selle ajaga, mil siin elasin. Tagasi kolides oli toimunud progressi rõõm märgata, pealegi käib järjepidev töö eesti keele kinnistamise suunas. Kuigi kohaliku kogukonnaga pole olnud mahti suhelda, sest suurem osa päevast kulub tööle, on muutust märgata kasvõi õhtuti poes käies,“ täiendab ta.  

Ida-Virumaa ootab ägedaid õpetajaid  

Kaugelt vaadatuna võib eestikeelsele haridusele üleminek tunduda nii-öelda võõras mure; süüdistatakse, miks pole lasteaiad teinud varem samme eestikeelse õpikeskkonna loomiseks või õpetajad agaramalt keelt õppinud? Õpetajad arvavad aga, et iga Ida-Virumaale tööle tulev õpetaja saab ülemineku õnnestumisse panustada. 

Jelena räägib, et Ida-Virumaale tööle asudes hakkas ta mõistma piirkonnas elavaid inimesi ja nende murekohti eestikeelsele haridusele üleminekul. 

„Pärnus elades ei saanud nii hästi aru inimeste meelehärmist, kuid kohalikus keskkonnas tuleb mõistmine. Nähes ja teades olukorra mõlemat poolt, oskan lastevanematega samastuda ja jagada enda kogemust. Selle kaudu olen seletanud, miks üleminek vajalik on ja kuidas see neid toetab,“ ütleb Jelena. 

Kõik neli õpetajat tõdevad, et Sillamäel töötamine on hea võimalus enda tugevusi proovile panna ja karjääriredelil edeneda. Iiris arutleb, et see on koht, kus rakendada nii loovust kui ka kasutada varasema töö kogemusi. „Ida-Virumaal ootab sind avatus, südamlikkus ja emotsioon. Võimalusi enda ideid rakendada on siin palju. Eriti hea on see võimalus noortele õpetajatele, kes saavad oma loovuse tööle panna ja maailmale näidata, kes nad on,“ ütleb ta.

Jelena ja Olesja suur soov on, et Ida-Virumaal kõlaks ilus eesti keel.

KOMMENTAARID

Ene Tigase kogemus kriitilise sõbrana Ida-Virumaal

Ene Tigas on Sillamäe Rukkilille lasteaia kriitiline sõber. Kriitiline sõber on väärtusarenduse koolitaja ja nõustaja ning kooli või lasteaia arengu toetaja. Ta aitab kooli ja lasteaia tugevusi ja nõrkusi analüüsida ning hinnata väärtusarenduslike tegevuste mõju ja tulemuslikkust.

„Iirise, Jelena, Olesja ja Raili lood aitavad ehk kummutada müüti, et Ida-Virumaal on puhtalt venekeelne keskkond ja midagi muuta ei saa. Mina olen nüüdseks aasta aega olnud mitme Ida-Virumaa lasteaia nõustaja. Olen rääkinud ainult eesti keeles. Minust saadakse väga hästi aru, vastatakse eesti keeles. Kellel eesti keel veel suus ei ole, on väga õnnelikud, et ma aitan, ootan ära, kuni nad oma peas kas sõnad või lause kokku panevad. 

Idavirulased on öelnud mitmetes vestlustes, et eestlased lähevad rääkides väga kiiresti üle vene keelele ja see on olnud üks põhjuseid, miks eesti keelt õppinud vene inimesed ei ole hakanud seda rääkima. Olen kogenud suurt soojust ja lahket südant ning tänulikkust. Eestikeelsele haridusele üleminek on pikk protsess, mis puudutab meid kõiki. Alustada saame toetusest neile õpetajatele, kes otsustavad teha valiku Ida-Virumaa kasuks. Need Ida-Virumaa õpetajad, kes on ära õppinud eesti keele ja püüavad hakkama saada kõnelemisega, vajavad samuti toetust.

Minu kogemusel on õpetajad väga motiveeritud osalema kõiges, mis aitab neil paremini omandada keelt ja rakendada nüüdisaegse õpikäsituse sisu. Õpetajad saavad areneda väärtuspõhises lasteaiakeskkonnas, kus uuritakse, mis on meeskonna arendusvajadused ja missugust tuge nad kõige rohkem vajavad.“

Anneli Rants, Sillamäe Linnavalitsuse haridus-ja kultuuriosakonna juhataja:

„Sillamäe linn on kõiki uusi õpetajaid abistanud eluaseme leidmisel ja lähiajal on plaanis pakkuda õpetajatele ja tugispetsialistidele igakuist majutustoetust. Oleme alati nii asutuste juhtide kui õpetajate jaoks olemas, meile on oluline, et iga uus õpetaja kohaneks võimalikult kiiresti, tunneks end Sillamäel hästi ning saaks muretult oma igapäevatööle pühenduda. Linnavalitsus on kõikide uute õpetajatega kohtunud ja need vestlused on meile andnud kasulikku tagasisidet. Teame, kuidas õpetajatel on läinud ja milles nad abi vajavad.“