Muudatuste põhjused on kvaliteetne haridus ja head õpetajad
Samal teemal vt Lauri Läänemets, “Väikekoolid tuleb rünnaku alt päästa”
Ministeeriumil on hea meel, et koostöös linnade ja valdade liiduga ellu kutsutud initsiatiiv mitmekesiselt kajastada haridusvõrgu rõõme ja muresid Eesti maakondades on tekitanud Õpetajate Lehe lugejais vastukaja. See ju üks eesmärke oligi, innustame kõiki seda tegema. Dialoogi jätkuks kommenteerime mõnda väidet Lauri Läänemetsa artiklist.
Väide. Eesti väikekool on sattunud rünnaku alla.
Koolipidamine ja haridusvõrgu ümberkujundamine on omavalitsuste vastutus. Otsuse kool avada, sulgeda või ümber korraldada teevad kohalikud omavalitsused ise. Julgus haridusvõrgu korrastamisega põhjalikult tegeleda näitab omavalitsuste strateegilist võimekust mõelda mitte ainult tänasele, vaid ka homsele päevale.
Haridusvõrgu ümberkorraldamine ei tähenda kahaneva rahvastiku arvuga maapiirkondades üksnes koolide sulgemist, tõenäoliselt tekib tulevikus noorematele õpilastele mõeldud kooliastmetega koole võrreldes praegusega hoopis juurde. On kiiduväärt, kui omavalitsused analüüsivad, milline on nende haridusvõrk ja hariduse kvaliteedinäitajad, mõtlevad sellele, kas haridusse pandud raha tagab kvaliteedi, ning teevad tulevikku mõjutavaid otsuseid faktipõhiselt.
Väide. Ministeerium tahab majandusliku tõhususe saavutada õpilaste koolistressi ja õpetajate töötingimuste arvel.
Muudatuste eesmärk ei ole raha kokku hoida. Muudatusi on tarvis, et kvaliteetne haridus oleks ka homme nii kahanevates kui kasvavates omavalitsustes kättesaadav. Omavalitsus tagab, et õpilasel oleks hea õppida ja neid õpetaksid head õpetajad. Kui kuskil piirkonnas kvalifitseeritud õpetajaid napib, nende töötasu jääb alampalga tasemele ning kokkuvõttes on hariduse kvaliteedinäitajad langustrendis, siis tuleb sekkuda.
Väide. Tallinnas, Tartus ja mujalgi hindavad paljud lapsevanemad väikeseid erakoole kõrgelt – nad maksavad õppemaksu, et nende lapsed saaksid õppida toetavas ja rahulikus keskkonnas, kus arvestatakse õpilaste vajadustega.
Tallinnas, Harjumaal ning Tartus on rahvaarv võrreldes teiste Eesti paikadega suurem ning erakoolide pidajad on saanud heaks partneriks nii lapsevanematele kui ka omavalitsustele, panustades haridusvõrgu mitmekesisusse. Tallinna ja Tartu erakoolid ei ole aga väikesed. Nendes koolides on õppurite arv kasvutrendis ja juba praegu on see oluliselt suurem kui keskmises maapõhikoolis.
Õppemaksuta munitsipaalkoolides õpib Eestis enam kui 92% põhikoolide õppuritest. Kohalikud omavalitsused pingutavad kõvasti õppija vajadusest lähtuva koolikeskkonna loomise nimel. Omavalitsus peab tagama lapsele koha oma koolis ka siis, kui erakoolipidaja otsustab oma kooli sulgeda, ning seetõttu on omavalitsuse ülesanne kujundada jätkusuutlik koolivõrk eriti vastutusrikas.
Väide. Kahjuks teeb õpetajate palgaraha arvutamise koefitsient liiga paljudele omavalitsustele, kus on mitmeid väiksemaid koole. Kohalikud otsused sõltuvad seega suurel määral riigi valikutest.
Omavalitsused määravad koolivõrgu, õpetajate ametikohtade arvu, õpetaja töö- ja palgakorralduse põhimõtted ning tagavad koolide eelarvete kulude katmise. Õpetaja tööjõukulude toetuseks annab riik nii omavalitsustele kui ka erakoolipidajatele sihtotstarbelist toetust. 2019. aastal oli õpetaja keskmine brutokuupalk omavalitsuste koolide õpetajatel 1579 eurot, sh sellel tasemel või kõrgemat töötasu (1579‒1876 eurot) maksid 25 omavalitsust. Haridusstatistikat koondavas veebis Haridussilm.ee saab näha, et kõrgemat palka makstakse õpetajatele mitte ainult kõige suuremate elanike arvudega omavalitsustes, vaid ka maaomavalitsustes. Igal aastal jagatakse enam kui 20 miljonit eurot maaomavalitsustele, kus põhikooliõppurite arv on suurtest keskustest väiksem. See on võimaldanud väärtustada õpetaja tööd nii maal kui linnas.
https://maaleht.delfi.ee/arvamus/arvamus-valdar-parve-aaremaa-tootatoolised-linnastuge?id=85969877
Kirjutasin mullu, et esimesi asju, mille riigi valitsus ära tegema peab, on valida välja väiksemad asulad, kust kooli mitte mingil juhul ära ei kaotata.
See tingimus ja teedevõrk tagab, et selle väikeasula ümber kasvab ajapikku suurem asula: pood, arstipraksis, juuksur, spordisaal, esimene, teine ja kolmas tootmisettevõte. Sinna ehitatakse maju juurde, mitte ei hüljata neid. Seal on inimestel mõtet elada, sest sinna luuakse ja sinna on mõtet luua töökohti juurde. Kui kooli püsimine või kadumine ripub KOV parasjagu võimul volikogu arvamuse nööri otsas, siis hala, et “käed eemale väikekoolidest!” on palju kisa ja vähe villa!