Muutuv õpikäsitus ja valdkond „Liikumine ja kultuur” liikumisõpetuses
Maret Pihu
Valdkond kannab mitmeid olulisi eesmärke, mille juures on suur roll õppeprotsessil, mis toetab ennastjuhtiva õppija, üldoskuste ning kriitilise mõtlemise ja avatud meele kujunemist.
„Eesti elukestva õppe strateegias 2020” on kasutusel muutuva õpikäsituse mõiste. Õpikäsituse juures on oluline mõtestada, miks ja kuidas õppimine toimub, kuidas on kaasatud õppeprotsessis osalejad ja millist tähendust omab neile õpitav. Õpikäsituse muutumise eesmärgid on aidata kaasa ennastjuhtiva aktiivse inimese kujunemisele. Seda toetavad nii aine- kui ka üldised teadmised ja oskused koos nende rakendamise ja seostamise kogemusega. Selleks annavad hea võimaluse mitmesugused tegevused ja projektid, mis seovad kooli ja keskkonda koolist väljaspool. Liikumise ja kultuuri valdkond võimaldab väga hästi seostada õppeaine oskuseid ja teadmisi üldoskustega. Valdkonna läbivad eesmärgid on, et õpilane
- oskab liikuda ohutult ja järgida hügieeninõudeid,
- oskab liikuda looduses,
- riietub vastavalt ilmale,
- oskab liikuda maastikul, määrates asukohta ja suunda,
- omab vabatahtliku tegevuse kogemust,
- mõistab ja järgib ausa mängu põhimõtteid,
- teab Eesti ja maailma liikumistraditsioone ja -üritusi,
- teab Eesti ja maailma kultuuri- ja sporditegelasi.
Tartu ülikooli haridusinstituudi üldpädevuste arendusrühm on varasematele uuringutele toetudes leidnud, et kultuuripädevuse arendamist toetavad enese ja teiste kultuuride mõtestamine, osalemine sellises tunnivälises tegevuses, mis võimaldab suhelda teiste kultuuride esindajatega, rollimängud, kogetu mõtestamine ja reflekteerimine.
Enesemääratluspädevuse väljakujunemist toetavad grupitööd, probleemide lahendamine, ööbimisega matkad, enda tegevuse analüüs. Neid märksõnu ja mõtet, et liikumine ja sport on kultuuri osa, on arvestatud ka läbivate eesmärkide sõnastamisel.
Kultuuri ja spordi seos
Euroopa Nõukogu toob juhistes noorte haridusele kultuuri ja spordi kohta välja järgmist.
- Noored on tuleviku kultuuri kujundajad. Nende identiteet kujuneb nende enda kogemuste kaudu muutuvas maailmas. Kogemused kujundavad kultuuri ja võimaldavad võtta vastu uusi väljakutseid.
Kultuur on lai mõiste ja iga inimene on selle ja selle kujundamisega seotud. Kultuur võib olla nähtav ja nähtamatu. Näiteks riietus on kõigile nähtav, kuid kultuuriline või rahvuslik identiteet võib olla nähtamatu. Nendele küsimustele võib aidata kaasa, kui noor saab vabatahtlikuna tegutseja kogemuse liikumis- või spordiüritusel väljaspool kooli. Ühel üritusel osalemine, kus noor täidab mitmesuguseid ülesandeid, annab talle kogemuse, mida ta saab tulevikus kasutada ka tööintervjuul. Näiteks spordiüritusel noor suhtleb inimestega, võimalik, et ka võõrkeeles; lahendab jooksvaid ülesandeid; planeerib tegevust ja teab, et see peab olema õigeks ajaks tehtud; kogeb liikumist ja sporti kui inimesi koondavat harrastust. Liikumis- ja spordiüritusel osalemine võimaldab mõtestada spordi olemust. Teame, et Euroopa Nõukogu defineerib spordina kõiki kehalisi tegevusi, mis vaba aja või organiseeritud liikumistegevuste kaudu parandavad kehalist vormisolekut, vaimset heaolu, soodustavad sotsiaalseid suhteid ja eneseväljendusvõimalusi või võimaldavad saavutada tulemusi igal tasemel võistlusel. Samas iga inimese jaoks võib sport olla erineva tähendusega.
Valdkonna „Liikumine ja kultuur” eesmärgid võimaldavad hästi kujundada ka kriitilist mõtlemist. Näiteks, millised on stereotüüpsed uskumused teatud spordialade kohta ja kuidas on need aja jooksul muutunud. Nii on teatud spordialasid aegade jooksul peetud nn meestealadeks. Rahvusvaheline olümpiakomitee on teinud jõupingutusi, et kõikide maade naistel oleksid meestega samaväärsed võimalused olümpiamängudel osalemiseks. 2012 Londoni olümpiamängud olid esimesed, kus kõigist osalenud maadest osalesid ka naissportlased. Lisaks seostuvad teatud spordialad, nt golf, tennis, kõrgema sissetulekuga.
Seega valdkond „Liikumine ja kultuur” on oma olemuselt väga mitmekesine, võimaldades seostada kooli- ja vaba aja keskkonda, toetab üldoskuste arendamist ja selle kaudu õppija aktiivset osalemist ja ennastjuhtiva õppija kujunemist. Sellele aitab kaasa, kui üheskoos noortega arutleda järgnevatel teemadel.
- Millised on Eestile traditsioonilised spordialad ja kas need on aegade jooksul muutunud?
- Kuidas on tehnoloogia areng mõjutanud liikumis- ja spordiharrastust?
- Millised on nähtavad kultuuri sõnumid? Milline osa kultuurist võib olla nähtamatu nagu jäämäe veealune osa?
- Millised on ausa mängu põhimõtted ja kust need alguse on saanud?
- Kuidas liikumine ja sport ühendab eri kultuure?
- Liikumine ja sport kui inimeste ühendaja ja inimõigus. Kas see on kõigile ühtemoodi kättesaadav?
- Mille kaudu on võimalik väljendada liikumise ja kultuuri seost? (Näiteks Ameerika Ühendriikide aktifotograaf Spencer Tunick on teinud seda, seostades spordiväljakuid alasti kehadega.)
Valdkond „Liikumine ja kultuur” võimaldab seostada traditsioone ja ajalooliselt tähtsaid sportlasi, jättes ruumi arutlustele, kes on noorte jaoks parajasti iidolid. Need ei pruugi enam tulla n-ö traditsioonilistelt spordialadelt, vaid kitsama ringkonna hulgast (nt BMX-krossis lätlasest olümpiavõitja Māris Štrombergs või Roomet Säälik ja Kelly Sildaru Eestist).
Kokkuvõttes kannab valdkond mitmeid olulisi eesmärke, mille juures on suur roll õppeprotsessil, mis toetab ennastjuhtiva õppija, üldoskuste ja kriitilise mõtlemise ning avatud meele kujunemist.
Liikumisõpetuse sarjas varem ilmunud:
- Maret Pihu „Kehalisest kasvatusest liikumisõpetuseks” (18.08)
- Helen Link „Koolis tuleb õppida ka ujuma” (25.08)
- Maret Pihu „Liikumisoskus tagab kvaliteetsema igapäevaelu” (01.09)
- Maret Pihu „Et liikumine pakuks lusti” (08.09)
- Maret Pihu „Liikumisõpetus aitab kaasa õpilaste vaimsele ja kehalisele tasakaalule” (15.09)
- Maret Pihu „Kehaline aktiivsus liikumisõpetuses” (22.09)
[…] Muutuv õpikäsitus ja valdkond „Liikumine ja kultuur“ liikumisõpetuses. Maret Pihu […]