Nõmme lasteaiad said metsapäeval taas kokku

Järjekorras juba neljateistkümnendal metsapäeval tervitas Nõmme lasteaedade lapsi üks metsapäeva ellukutsuja ja korraldaja Sirje Raud. Fotod: Piia Aasmäe

Nõmme lasteaiad pidasid maikuu viimasel päeval Glehni lossi pargis oma igakevadist metsapidu. Ja seda juba neljateistkümnendat aastat järjest! Metsapäev on lasteaedade ühine spordipäev, kuhu on kaasatud kõik Nõmme lasteaiad, kes vaid osaleda soovivad. Kokku toob see päev sadakond last.

Metsapäeval on kavas nii sportlik kui ka muu silmaringi avardav tegevus. Rakendatud on oma eriala spetsialiste: arste, politseinikke, hügieniste, muusikaõpetajaid, treenereid ja õpetajaid.

Praegune haridusasutuste moto „Meie õpime kõikjal“ on kandnud metsapäeva selle algusaastatest saati. Metsapäeva mõte ongi anda lastele teadmisi ja oskusi ka ebatraditsioonilises keskkonnas.

Õues aktiivselt tegutsedes omandavad lapsed teadmisi mängides, avastades ning uurides. Ühe õueskäiguga saab lõimida kõigis valdkondades õpitava ning õppimise protsess on loomulik, pole tuupimist ega kontrolltöid. Uudishimulik laps püüab ise mõista ja mõtestada enda ümber olevat keskkonda ning luua täiskasvanu abiga seoseid. Metsapäev annab selleks ideaalse võimaluse.

Selgusid osavaimad orienteerujad

Igal aastal tegevuspunkte küll varieeritakse, kuid üks on alati kindel – orienteerumine. See on ka ainuke ala, kus lapsed võistlevad ja mille käigus selgitatakse välja Nõmme parimad eelkooliealised orienteerujad.

Tänavu soosis ilus ilm igati spordi­indu: teateorienteerumises võttis omavahel mõõtu 90 poissi-tüdrukut kaheksast Nõmme lasteaiast. Võisteldi kümneliikmeliste võistkondadena ja iga lapse raja läbimise aega mõõdeti ka eraldi.

Tüdrukute individuaalarvestuses olid seekord kiireimad Kirke Tallinna Kraavikrõlli lasteaiast, Johanna Tallinna Männimudila lasteaiast ja Grete Tallinna Kasekese lasteaiast. Kõige vingemad orienteerumispoisid olid Enrico Tallinna Kraavikrõlli lasteaiast, Joosep Tallinna Männiku lasteaiast ja Markus Tallinna Rännaku lasteaiast. Lasteaedade üldarvestuses oli väledaim Rabarübliku lasteaia võistkond.

Ajutisest projektist traditsiooniks

Metsapäeva eelkäijaks saab pidada orienteerumisklubi Orion võistlusi. Klubi korraldas aastatel 2002–2003 eelkooliealistele lastele Tallinna parkides orienteerumisvõistlusi, kus osalesid ka Rabarübliku lasteaia lapsed. Paraku sai selle ürituse sihtotstarbeline projektiraha otsa ja 2004. aastal enam lasteaedadele orienteerumispäevi korraldada ei saanud.

Kuna orienteerumine oli võitnud laste südamed, otsustasid Rabarübliku tolleaegne metoodik Helle Alus ja liikumistreener Sirje Raud ise asja edasi vedada. Hangiti vajalikud vahendid, leiti sobiv koht ning kutsuti lapsed kokku.

„Kuna ülelinnalisi orienteerumisvõistlusi enam ei toimunud, korraldasime Nõmme piirkonna lasteaedadele ise võistlused, esimest korda 2004. aastal. See meeldis osalejatele niivõrd, et otsustasime 2005. aastal korraldada Nõmme metsapäevad,“ meenutab Helle Alus. Aluse sõnul oli eesmärk tutvustada orienteerumissporti kui huvitavat ja tervislikku spordiala, tuua lapsed Nõmme kaunitesse kohtadesse ning anda ka õpetajatele võimalus kohtuda oma kolleegidega teistest lasteaedadest ja nendega kogemusi vahetada.

Palju põnevaid alasid

Kui 2004. aastal oli eelnevate aastate eeskujul kavas ainult orienteerumine, siis esimesel Nõmme metsapäeval aasta hiljem oli lisaks kavas ka kombineeritud teatevõistlus, võistlus „Õpetaja ja laps“, võistlus pallidega ja loodusteemaline viktoriin. „Lootsime, et sellest üritusest saab igakevadine traditsioon,“ lisab Helle Alus. Nii ka läks.

Laste orienteerumisvõistluse nimeks sai „Nõmme lasteaedade metsapäev“. Selle toimumiskoht on olnud neliteist aastat Nikolai Von Glehni lossi park. Nõmme asutaja kodupark sobib nii idee kui ka võimaluste poolest ideaalselt.

Aasta-aastalt on lisandunud põnevaid alasid: maastikumäng, meditsiinipunkt, takistusrada, fotojaht, liiklusohutus, muusika, kabe, mitmesugused mängud ja nuputamised.

Hea tagasiside annab jõudu

Kuivõrd üritust on korraldatud juba mitu head aastat, on madalseisud paratamatud. Meeles on nelja aasta tagune kevad, kui oli käes metsapäeva esimene suur juubel – kümme aastat. Korraldusmeeskond oli ühiselt otsustanud, et see metsapäev jääb Rabarüblikute juhtimisel viimaseks. Glehni parki võeti kaasa teatepulk, mis oli plaanis sümboolselt järgmisele lasteaiale üle anda.

Tänulikud väikesed nõmmekad ja kolleegid naaberlasteaedadest pühkisid aga lõpetamismõtted hetkega peast. Laste ja kolleegide tunnustav tagasi­side on metsapäeva järjepidevuses mänginud suurt rolli.

Heaks edasiminekuks on vaja värskendavaid muudatusi ja inimest, kes suudab meeskonda sütitada. Sütitajaks ja metsapäeva järjekindlaks fänniks on kõik need aastad olnud Rabarübliku lasteaia direktor Tiiu Annus, kes pole lasknud üritusel hääbuda.

2016. aasta sügisel liitus lasteaed ka „Rohelise kooli“ programmiga, aasta hiljem saadi ökomärgise „Roheline lipp“ omanikuks.

Värsked ideed viivad edasi

Kolme aasta eest ulatas vajaliku abikäe ka Nõmme linnaosavalitsuses tööd alustanud noor hoogne terviseedenduse spetsialist Essi Vahtras. Ta aitas leida tegevuspunktidesse uusi huvitavaid spetsialiste ja mõtles aktiivselt kaasa korralduse küsimustes.

Nagu üks metsapäeva ellukutsuja ja korraldaja Sirje Raud ütleb, on selliste ürituste jaoks tarvis julgust, tahet ja pealehakkamist – kõik muu tuleb ise.

Sissesõidetud teel edasi-tagasi sõites tekkivad roopad, mis välistavad eksimise, aga võtavad ära ka võimaluse avastusteks ja seiklusteks. Vahel on tarvis julgust rajalt kõrvale põigata: ehk on just selle väikese künka taga peidus suur aare, mis meid järgmise põneva tegemiseni viib.

Mis on roheline kool?

„Roheline kool“ (inglise keeles Eco-Schools) on suurim keskkonnahariduse programm maailmas, kus praeguseks osaleb 51 000 kooli ja lasteaeda 67 maalt.

Programmi juhib Taanis asuv organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE), kellel on igas osalevas riigis partner. Meil on selleks Eesti looduskaitse selts, kes liitus programmiga 2016. aastal ning on sõlminud programmi koordineerimiseks lepingu koolitus- ja nõustamiskeskusega HARED. „Rohelise kooli“ programmi juht Eestis on Sirje Aher.

Praeguseks on „Rohelise kooli“ programmiga liitunud 52 Tallinna kooli ja lasteaeda ning seda rahastavad Tallinna keskkonnaamet ja Tallinna haridusamet. „Eriti suurt huvi on programmiga liitumise vastu tundnud lasteaiad, mille üle mul on väga hea meel,“ tunnistab Sirje Aher. „Kui vanuses, mil laps on kõigele uuele vastuvõtlik ja tema väärtushinnangud alles kujunevad, keskkonnateema välja jätta, on talle hiljem väga raske selgitada, miks see tähtis on.“

„Rohelise kooli“ programmis osalejad saavad taotleda ülemaailmset tunnustust, milleks on ökomärgis „Roheline lipp“. Eestis on saanud rohelise lipu 31 kooli ja lasteaeda. Lipp antakse haridusasutusele kaheks aastaks, seejärel tuleb seda uuesti taotleda.

Sirje Aheri sõnul koosneb „Rohelise kooli“ programm kahest osast: üks pool on oma haridusasutusele keskkonnastrateegia väljatöötamine, et ressursse säästa ja võimalikult keskkonnasõbralikult oma majas ja territooriumil toimetada. Teine pool puudutab õppekava, kus keskkonnateema peab olema tähtsal kohal. Iga haridusasutus valib endale 12 teema seast üheks aastaks välja kolm: tegeleb nendega süvendatult ning viib läbi keskkonnaprojekte, kaasates kogu kollektiivi ja lapsevanemaid.

Need 12 teemat on elurikkus ja loodus, kliimamuutused, energia, globaalne kodakondsus, tervis ja heaolu, meri ja rannik, prügi, lasteaia õueala, transport, jäätmed, vesi, toit.

Sirje Aher ütleb, et kaks kõige populaarsemat teemat on olnud elurikkus ja loodus ning globaalne kodakondsus. Viimane pakub lastele huvi eelkõige seetõttu, et pea igas lasteaias ja koolis on teiste rahvuste esindajaid. Nii saavad lapsed teada, kuidas teistes riikides elatakse, mida süüakse, millised tavad ja kombed seal on.

„Rohelise kooli“ programmis on palju projekte. Üks neist on „Suur taimejaht“, mida toetab autotootja Toyota. Lapsed uurivad väikeste teadlastena taimi ja taimedega seotud loomastikku ning püüavad ka ise elurikkust suurendada: panevad üles pesakaste, teevad liblikatele ja putukatele sobivaid peenraid, püstitavad putukahotelle. Samuti valmistavad nad lasteaia õuealade makette ja teevad muid vahvaid asju. Sirje Aher toob näite, et kuna lillepeenrad on inglise keeles Flowerbeds, otsetõlkes lillevoodid, meisterdasidki ühe meie lasteaia lapsed koos vanematega oma õuealale peenarde jaoks väikesed voodid ja istutasid sinna taimed. Selle kohta saab fotosid vaadata lehelt https://greatplanthunt­estonia.exposure.co/.

„Eestis on väga palju koole ja lasteaedu, kes tegelevad keskkonna teemadega süvitsi,“ tõdeb Sirje Aher. „Alates Eesti iseseisvumisest on „Mina ja keskkond“ olnud koolieelse lasteasutuse õppekava üks valdkond. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas on keskkond ja säästev areng läbiv teema. Oleme võtnud sihiks olla keskkonnasõbralikud ja see on enamikul hästi õnnestunud. Nüüd on aeg endast märku anda ja taotleda ülemaailmset tunnustust.“

Sirje Aheri suur soov on, et „Rohelise kooli“ programm laieneks üle Eesti. „Esitasime keskkonnainvesteeringute keskusele taotluse programmi rahastamiseks ja loodame, et sügisest õnnestub meil see mõte teoks teha.“

Programmi kohta info saamiseks võib Sirje Aheriga ühendust võtta meiliaadressil sirje@hared.ee.

Tiina Vapper