Eesti Linnade ja Valdade Liit soovib tutvuda üldhariduse rahastamise analüüsi, rahastamispõhimõtete muudatuste mõjude ja haridusleppe tekstiga

Haridusleppe kolmandal kohtumisel 29. aprillil esitleti koolivõrgu statistikat ja võimalikke riigieelarvelise toetuse finantseerimismudeli muudatuste ettepanekuid. Tutvustati küll võimalikke rahastamise põhimõtete muudatusi, kuid finantsmõjusid ja rahanumbrid ei kuvatud.

Et saada selgust, mida toovad endaga kaasa üldhariduse rahastamise võimalikud muudatused, saatis Eesti Linnade ja Valdade Liit haridus- ja teadusministrile kirja, kus palub finantsmõjude analüüsi koos arvestustega kohalike omavalitsuste jt koolipidajate lõikes ja selgitusi, kes muudatustest võidab või kaotab ning milliseid eesmärke need muudatused toetavad.

Liit palub ministeeriumil avalikustada ka Jaak Aaviksoo koostatud hariduskulude analüüsi lõpparuande, sest haridusleppe kolmandal kohtumisel 29. aprillil ei võimaldanud ministeerium hariduskulude analüüsi koostajaga kohtuda ja sisulist arutelu pidada. 

„Soovime ülejärgmiseks nädalaks saada ministeeriumilt vastuseid rahastamisega seotud küsimustele koos võimaliku haridusleppe tekstiga, et arutada seda oma liikmetega. Kui ministeerium soovib omavalitsustelt sisulist tagasisidet materjalidele, siis meile peab jääma vähemalt nädal aega, et need läbi töötada ja oma ettepanekud esitada.  Eelnevatel kordadel on materjalid saabunud sõna otseses mõttes viimasel hetkel ja kui materjalidel on peal „AK“ märge, siis ühise seisukoha kujundamine on kahjuks võimatu. Eesti Linnade ja Valdade Liit ootab ministri vastuseid ka seni vastamata kirjadele. 18. märtsil ja 29. aprillil saadetud kirjadele soovib liit vastuseid enne 20. ja 21. maid, kui toimub haridusleppe neljas kohtumine. Ministeeriumi poolt omavalitsuste sisulistele küsimustele vastamata jätmine võib takistada haridusleppe protsessis edasi liikumist ja tulemusele jõudmist,“ sõnas Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.