Muusika on emotsionaalne vitamiin
Muusikapsühholoog Dali Kask soovitab, et lisaks ühisele laulmisele on laste jaoks oluline ka koos musitseerida. Foto: erakogu
Muusikapsühholoog Dali Kask soovitab muusikat eneseväljenduseks, koostöö harjutamiseks, koolipinge maandamiseks, hea meeleolu loomiseks ja teadmiste kinnistamiseks.
Meil on kultuuritraditsioonis hällilaulud. Kas on uuritud, kuidas need lapsele mõjuvad?
Muusikapsühholoogias uuritakse muu hulgas muusikafenomene, mis on kõikides kultuurides. Sellised on ka hällilaulud. Hoolimata kultuurist on hällilaulud ja kõneintonatsioon, mida emad oma väikelastega kasutavad, kultuuriüleselt akustiliselt paljuski sarnased. Laps sünnib bioloogiliste ja sotsiaalsete eeldustega. Sotsiaalne võimekus, esmased suhtlemisoskused arenevad suhtlemisel emaga või kõige lähedasema hoolitsejaga. See omavaheline suhtlemine baseerub paljuski muusika komponentidel, nagu hääl, häälitsemine, intonatsioonid, rütm.
Ema hääle kuulmine ja ema laul rahustavad ja tekitavad lapses turvatunnet, kuna laps on ema häälega tuttav juba looteeast. Ema hääles peitub sotsiaalse vastastikmõju võti. Ema hääle järgi õpib laps maailma tundma ja häälevarjundite järgi tajub ema emotsioone. Ema hääl on lapsele kõige ilusam. Kahju oleks, kui mõni ema jätaks enda või kellegi teise negatiivse hinnangu tõttu oma lauluoskusele lapsele laulmata. Soovitan neid piire ületada ja laulda. Nii emadel kui ka isadel. See loob hea aluse lapse arenguks.
Laulmine ja pillimäng pakuvad ajule mitmekülgset treeningut. Küllap on juba alushariduses muusika väga oluline?
Kui imikule laulmine aitab taastada kõikuma löönud turvatunnet ja saavutada head kontakti lapse ja ema vahel (kui lauljaks on ema), siis ka lapse järgmistes arenguetappides on laulul oluline koht. Hääl on lapse peamine instrument. Laulu kaudu areneb kõne. Lastele meeldib laulda ja laulukesi luua. Seega on lasteaias laulmine lastele tore ja vajalik tegevus.
Kolmandast eluaastast alates hakkavad lapsed üha enam omavahel koos mängima. Mängul on eriti oluline osa loovuse arenemisel. Mäng on õppimise n-ö labor.
Helsingi ülikoolis tehti eelkooliealiste lastega katse: lapsed viidi tuppa, kus oli palju mänguasju. Kui tuppa minekule eelnesid ühised muusikategevused, olid lapsed palju altimad mänguasju üksteisega jagama, nende empaatiavõime suurenes ja nad olid rohkem valmis koos mängima.
Niisiis on lasteaias lisaks ühisele laulmisele laste arengu jaoks oluline koos musitseerida ja improviseerida ehk teisisõnu pillidega mängida. Õppida kuulama kõlasid, tekitada rütme, mängida eri rolle ja õppida ennast pilli abil väljendama. See tagab suuremad väljendusvõimalused ja endaga toimetuleku tulevikus.
Aga koolis, kas seal võiks olla rohkem muusikat?
Stockholmi eesti koolis, kus ma kunagi töötasin, õpivad kõik algklassiõpilased Suzuki meetodil viiulit või tšellot. Nad teevad seda üheskoos klassikaaslastega. Lisaks pillimängule on selle metoodika olulised nüansid enda parem tajumine grupis, üksteise kuulama ja märkama õppimine, ansamblitunnetus, koostöö, koos esteetilise kogemuse saamine. Ehk teisisõnu harjutatakse koostööd, mis hiljem on üle kantav muusse tegevusse.
Häälestudes koos musitseerima õpib laps häälestuma nii iseendale kui ka teistele. See on elus hakkama saamiseks ülioluline oskus. Häälestumisel ja koos musitseerimisel tekib ka meie-tunne.
1992. a avastas itaalia neuroteadlane Rizzolatti peegelneuronid. Koos musitseerides peegelneuronid aktiveeruvad, see loob ühtekuuluvustunde ja usalduse. Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise ja empaatia mehhanisme, samuti keele omandamist.
Ehk võiks kooliprogrammis muusika õppekavas olla mingi pilli õppimine?
Mingi pilli omandamise oskused ei jookse kunagi mööda külge maha. Tänapäeval on ka täiskasvanute hulgas populaarne õppida vaba aja sisustamiseks mõnda pilli või taastada kunagi omandatud pillimänguoskus. Oluline nüanss on siis õppida pilli iseenda jaoks, oma huviringi laiendamiseks, eneseväljendamiseks ja, mis veelgi olulisem – muusikast rõõmu saamiseks ja teistega kokkumänguks.
Lapseeas pilli mängides keskendutakse väga sageli perfektse tulemi saavutamisele ja sellega kaasneb palju harjutamist, sageli ka stressi.
Tänapäevased aju-uuringud näitavad, et lapsed, kes tegelevad muusikaga, saavad paremini hakkama ka reaalainetega. Muusikaga tegelemine ja pillimängu õppimine soodustab aju eri piirkondade koostööd. Selle tulemusel paranevad kognitiivsed võimed ja mälu.
Oma koolitustel täiskasvanutega teen sageli rütmipillidel ja džembedel põhinevat koostööharjutust loovuse turgutamiseks ja koostöönüansside paremaks tajumiseks. Olen näinud ja kogenud siirast rõõmu ja lusti, mis inimestel koos pilli mängides vallandub. Mõni on harjutuse alguses olnud ettevaatlik või isegi eelarvamuslik, aga lahkunud õpitoast energiast laetuna ja rõõmsana. Nii mõnigi seltskond on suundunud pillipoodi ja ostnud koju või kontorisse pille, millel mängides stressi maandada ja argipäeva askeldustest korraks eemalduda.
Missuguseid koolitunde võiks veel täiendada muusikaga?
Nägin ühte väga vahvat kehalise kasvatuse tundi gümnaasiumipoistega, kus muusikat armastav õpetaja kasutas treeningu juurde rütmikaid lugusid. Poistele see väga meeldis. Tund oli palju lõbusam ja emotsionaalsem ja treenida tundus lihtsam.
Muusika kasutamine ainetundide ühe komponendina sõltub õpetajast ja tema suhtest muusikaga. Kui näiteks füüsikaõpetaja on muusikaarmastaja ja tahab õpilastele tunni alguses maandamiseks ja ühele lainele häälestumiseks mõnda lahedat lugu lasta, siis usun, et see lisab õpitavale ainele väärtust. Liikumine enne õppimist parandab mälu, väikesed liikumispausid õppimise vahel aitavad viia info lähimälust pikaajalisse. Mõni väike liikumis- või tantsupaus ükskõik mis ainetunnis ei tee halba.
Muusika ja kunstitund – kuidas neid siduda?
Muusikateraapias kasutatakse muusikalisele eneseväljendusele lisaks ka kunstilisi väljendusvahendeid, näiteks joonistamist muusika saatel. Muusika on siis hea käivitaja ja inspiratsiooniallikas. Kui lapsega tema loodud teosest pärast valmimist rääkida, annab see talle võimaluse oma kogemust ka sõnastada. Tundeid, tujusid ja vajadusi on lihtsam sõnastada, kui need on paberil mingi kuju ja värvi saanud. Sedalaadi vaba tegevust kunstitunnis võiks lastele küll pakkuda. Ning ka vastupidi: muusikatunnis võib eneseväljenduse soodustamiseks ja muusikast parema arusaama tekitamiseks võimaldada joonistada, voolida, teha rebimistöid või muusika saatel hoopis liikuda.
Kas koolimajas võiks vahetunnis kõlada muusika ja milline see olla võiks?
Vahetunnis on koolimajas niigi palju helisid ja lärmi ning sel ajal ma sinna muusikat ei lisaks. Küll aga on muid võimalusi, kuidas koolikeskkonda muusikaga rikastada. Näiteks Tallinna 32. keskkoolis on koolipsühholoogi kabineti ukse taga nn roheala, kus on palju taimi ja toolid istumiseks. Selles tsoonis mängib minu koostatud muusikavalik, mis põhineb rahuliku tempoga instrumentaalmuusikal. Koolilaste hulgas on see roheala populaarne. Gümnaasiumiõpilased käivad seal muusika saatel oma kodutöid tegemas ja mõni rahutum hing algklassidest või põhikoolist saadetakse sinna vahel rahunema.
Et muusika paremini mõjuks, võikski mõelda n-ö erilahendustele. Luua mõni äge puhkenurk, kus saab muusikaga ennast laadida, või inspiratsioonituba, kus on muusika abil võimalik oma loovust turgutada. Sedalaadi lahendused ei ole head mitte üksnes lastele. Ka õpetajad peavad saama võimaluse ennast laadida.
Vaimsete probleemide puhul rõhutatakse ennetuse tähtsust. Kas ja kuidas aitab muusika vaimseid probleeme ennetada?
Siin võiks natuke käsitleda ka tervise mõistet. Tervis on inimese subjektiivne hinnang oma olukorrale. Paljud nimetavad aga hea tervise tundemärkidena selliseid märksõnu, nagu füüsiline heaolu, energia, vitaalsus, sotsiaalsed suhted, head emotsioonid ja efektiivne tegutsemine.
Tänapäeva ühiskonnas on tervis ja selle eest hoolt kandmine muutunud hea elustiili näitajaks. Tervislik elustiil ei kätke mitte üksnes õigeid toitumisharjumusi ja hoolitsemist keha eest, vaid ka kultuurilisi väärtusi – kuidas oma aega sisustatakse, milliste sotsiaalsete ringkondadega lävitakse või kuidas ja milliseid mõtestatud elamusi kogutakse.
Muusika kaudu saab inimene ennast väljendada, ennast paremini tundma õppida ja end hingeliselt täita. Muusikaga seotud tegevuses on võimalik kogeda häid tundeid. Head tunded, nagu rõõm, huvi ja rahuldus, avardavad vaatevälja, annavad võimaluse uute mõtete tekkimiseks. Uutele mõtetele järgneb enamalt jaolt ka uut laadi tegutsemine. See kõik aitabki stressi paremini taluda ja hingeliste probleemidega hõlpsamalt toime tulla.
Väga hea artikkel, sain kinnitust oma arvamustele. Muusika mõjust lapse/täiskasvanu vaimsele tervisele. Vaimsest tervisest sõltub ka füüsiline tervis ja vastupidi.
Minu tütre koolis korraldatakse 2 korda nädalas tantsu vahetunde, kus ette antud muusika saatel saavad lapsed impro-tantsu tantsida. See meeldib lastele väga.
Kodus olen teinud nii, sättinud lapsed põrandale lamama, silmad kinni. Panen muusikapala mängima ja pärast räägib iga laps mis tunded temas tekkisid, kuidas ta kirjeldab kuuldut. Olen kirjeldamise asemel kasutanud ka joonistamist, lastele väga meeldib selline tegevus.