Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab: Noorteraamatud
Lauren Oliver „Deliirium”
Tõlkinud Raili Lass
Pehme köide, 424 lk
Kirjastus Tiritamm, 2014
Lauren Oliveri ulmeromaani tegevustik toimub müstilises tulevikumaailmas, mil armastus on kuulutatud haiguseks nimega amor deliria nervosa. Et sellesse mitte nakatuda, tuleb igal noorukil 18-aastaselt läbi teha protseduur, mis säästaks teda armastuse tekitatud probleemidest ning laseks olla igavesti ja kogu aeg õnnelik. Lena Halowayl on protseduur ees ühekskümne viie päeva pärast. Ta ootab seda väga, sest pärast seda määravad hindajad talle paariliseks poisi, kellest saab hiljem tema abikaasa. Laboris teste läbides kohtab Lena salapärast võõrast noormeest. Tema kaine ja loogiline maailmapilt hakkab murenema.
Anthony Horowitz „Horowitzi õudus 1”
Tõlkinud Mario Pulver, toimetanud Vilve Torn
Pehme köide, 194 lk
Kirjastus Pikoprint, 2015.
Telestsenarist Anthony Horowitzi – tuntud ennekõike seriaalide „Poirot” ja „Midsomeri mõrvad” kaudu – sulest ilmus mullu eesti keeles köitev õuduslugude kogumik. Tema vaimukalt värskete, üllatava lõpuga lugudes on küll paras annus jubedust, kuid see on lummavalt segatud huumoriga. Iga loo alguspunkt on realistlik, olgu selleks siis uue vanni või fotoaparaadi ostmine, peagi aga sekkuvad tegevustikku müstilised jõud, mis süžeekäiku kardinaalselt muudavad. Käesoleva aasta algul ilmunud „Horowitzi õudus 2” ei ole esimesest kahvatum.
Ina Bruhn „Minu faking perekond”
Tõlkinud Lea Reitel Høyer, kujundanud Ivi Piibeleht
Pehme köide, 246 lk
Kirjastus NyNorden, 2015
Taani kirjaniku Ina Bruhni noorteromaani peategelane on Christoffer, kes saatuse tahtel on sündinud tüdruku kehas. Tema suurim soov on saada täiskasvanuks, et lõpetada eksistents naisena ja saada ka füüsiliselt meheks. Christoffer elab koos emaga, kes poisi isast rääkima ei kipu. Nii tulebki asuda ise isaotsingutele, mille käigus saab Christoffer teada nii mõndagi oma ema perekonnast. Selgub, et igal pereliikmel, alates vanavanaisast kuni onupoegade ja -tütardeni, on üht-teist valgustkartvat varjata. Loomulikult ei jää saladused saladusteks, on ju nende loomuses päevavalgele tulla.
Sarah Moore Fitzgerald „Lootuse õunakook”
Tõlkinud Riina Jesmin, kujundanud Britt Urbla Keller
Pehme köide, 184 lk
Kirjastus Varrak, 2015.
Raamatu tegevus keerleb neljateistaastase Oscar Dunleavy ümber. Oscari isa, koolikaaslased ja õpetajad, nõustaja ja linnakodanikud – kõik on kaotanud lootuse, et sadamakailt rattaga merre sõitnud poiss võiks veel elus olla. Oscari sõber ja naabritüdruk Meg ning ratastooli abil liikuv noorem vend Stevie on ainsad, kes pole leppinud poisi kadumisega. Nad asuvad uurima, mis juhtus selle mõne kuu jooksul, mille Meg veetis perega välismaal. Kuidas sai kõigile meeldinud sõbralikust ja populaarsest Oscarist masendunud ja väljapääsu otsimisest loobunud poiss? Mis sundis teda sellist meeleheitlikku ja pöördumatut otsust vastu võtma?
E. Lockhart „Me olime valetajad”
Tõlkinud Pille Kruus, illustreerinud Abigail Daker
Pehme köide, 230 lk
Kirjastus Pegasus, 2015
Ameerika kirjaniku E. Lockharti (kodanikunimega Emily Jenkinsi) noorteromaani peategelasteks on rikkad ja ilusad Sinclairid, kelle suved mööduvad maalilisel erasaarel. Kui ühel suvel liitub pikakasvuliste ja sihvakate, heledanahaliste ja blondide Sinclairi-võsukeste Cadence’i, Johnny ja Mirreniga tõmmu ja jässakas Gat, Johnny ema uue elukaaslase õepoeg, lööb elunautlejate maailmapilt kõikuma. Väljastpoolt tulnuna ja teistsugust elu näinuna oskab Gat perekonna eluolu ja tavasid distantsilt vaadata. Märkamatult ja tasahilju puistatud sädemed paisuvad osalistegi jaoks ootamatult suureks leegiks. Jutustuses, mis on ehitatud üles amneesiast paraneva Cadence’i mälu taastumise loona, otsitakse vastust küsimusele, mis juhtus viimati saarel veedetud suvel ning miks keegi lähedastest sellest tüdrukule rääkida ei taha.