Lasteaedade hea algatus – toidujagamiskapp

Keskkonnaministeeriumi 2021. aasta uuringust selgus, et Eestis tekib aastas 167 000 tonni toidujäätmeid, millest 84 000 ehk poole moodustab raiskuläinud toit. Puhast toitu jääb üle ka lasteaias, tõdeb Harku vallas asuva Alasniidu Lasteaia direktor Mariana Gutjuma. Tema sõnul on suures lasteaias biojäätmete tekkimine paratamatu, kuid puhast toitu on kahju ära visata. Kuna Alasniidu Lasteaias on väga hea kokk, kes teeb imemaitsvaid roogasid, pealegi on vanemad selle toidu eest maksnud, tehtigi eelmise aasta kevadel toidukapi mõte teoks.

Alasniidu Lasteaias on varsti juba aasta aega peredele mõeldud toidukapp 

Mariana Gutjuma räägib, et kõigepealt arutati ideed kolleegidega ning mõeldi ühiselt läbi, kuidas süsteem tööle hakkab ja millised tööülesanded kellelegi lisanduvad. Oma arvamuse ütles ka hoolekogu, kellele mõte väga meeldis. 

Eelmise suve hakul seatigi lasteaia õuealal värava juures asuvas väikeses aiamajas sisse toidukapp. Et majake seisab lasteaiahoonest natuke eemal, on vanematel mugav lapsele järele tulles enne kojuminekut sealt läbi astuda ja lasteaias valmistatud toitu kaasa võtta. Lisaks on see korraldatud piisavalt anonüümselt, kui keegi peaks ebamugavust või valehäbi tundma. Üks pere tõi kodust kasutatud külmkapi, kuhu pannakse toit soojal ajal, miinuskraadidega nagu praegu leiab toidukarbid seinal olevatelt riiulitelt. Ka taaskasutatavad karbid ja topsikud tõid vanemad kodust, nii et poest midagi osta ei tulnud. 

Direktori sõnul on toidukapp perede jaoks hea võimalus pärast pikka tööpäeva lasteaiast järelejäänud puhast toitu kaasa võtta. Nii saavad vanemad ise ka lasteaias pakutava ära maitsta. Algatuse kõige tähtsam eesmärk on aga, et hea toit raisku ei läheks.

Eelmise aasta maist juunini otsustati teha prooviperiood, räägib direktor. Süsteem on lihtne – õpetajad ja assistendid pakivad toidukordadest järele jäänud toidu rühmades portsjonite kaupa karpidesse ja viivad toidukappi. Seal on väljas ka nädala menüü ning toidutopside juures sildid „supp“, „praad“, „salat“, „magustoit“, et soovitud toit lihtsamini üles leida.

„Asi hakkas sujuvalt tööle ja toimib praeguseni suurepäraselt,“ kinnitab Mariana Gutjuma. „Mais täitub toidukapi avamisest aasta ning pered on rahul ja rõõmsad. Olen ise pealt kuulnud, kui laps kutsub riietusruumis ema või isa toidukapi juurest läbi minema, sest toit oli nii hea, et ta tahab seda õhtul kodus ka süüa. Või tahab lapsevanem ise minna vaatama, kas magustoitu ka üle jäi. Eriti suur kiitus meie jaoks oli, kui vanemad tagasisideküsitluses kirjutasid, et peab hakkama õhtuti lapsele lasteaeda varem järele tulema, et oleks lootust toidukapist midagi saada.“

Põhjusi, miks mõnikord toitu üle jääb, on Mariana Gutjuma sõnul mitu. Ülejääk võib tekkida, kui osa lapsi jääb sel päeval lasteaeda tulemata või läheb enne õhtuoote söömist koju. Rohkem kipub ka üle jääma toitu, mis pole laste lemmik. On ka selliseid päevi, kui ei jää midagi üle. 

Erakordsetel juhtudel, nagu oli õpetajate streik või koroonaaeg, küsivad rühmaõpetajad vanematelt eelnevalt üle, mitut last on lasteaeda oodata. Näiteks lasteaiaõpetajate toetusstreigi ajal oli kümnerühmalise lasteaia peale kohal kuus last. Harilikel päevadel paneb iga rühma õpetaja hommikul lapsed kirja ja selle järgi valmistab kokk lõunasöögi. 

Alasniidu Lasteaias nagu kõigis teistes Harku valla lasteaedades on oma köök, kus on ametis peakokk, kokk ja abikokk. Peakokk Silva Arold ütleb, et tema koostab menüü ja tellib toiduained, süüa aga valmistab Svetlana Krintal, kes on töötanud lasteaias kokana aastakümneid ja on oma ala tõeline meister.

„Kõige rohkem maitsevad lastele tuttavad kodused toidud, nagu kartulipuder hakklihakastmega, makaronid, punased supid borš ja seljanka ning muidugi magustoidud,“ räägib Silva Arold. Samas püütakse lapsi ka uute maitsete ja tekstuuridega harjutada. „Näiteks oli osale lastest püreesupp alguses võõras, aga nüüd on nad hakanud seda sööma. Paljud lapsed ei armasta kala, mistõttu püüame teha kalatoidud võimalikult isuäratavad. Kodujuustu ja vahukoore magustoitu söövad ka need lapsed, kes muidu kodujuustu ei söö. Jälgime hoolega, et toit oleks tervislik. Krõpsud saab edukalt asendada rosinate, pähklite, juur- ja puuviljadega. Jogurtid, püreed ja ketšupi teeme ise ning kasutame võimalikult vähe valmistoodangut ja poolfabrikaate. Oleme pakkunud lastele juurviljapitsat ja korraldanud toidupäevi, kus menüüs on eri riikide toidud, nad saavad proovida ka selliseid maitseid, mida kodus enamasti ei sööda. Püüame palju pakkuda ka eesti toite. Näiteks kama eri variantides. Edaspidi tahame hakata rohkem lastega koos süüa tegema, sest omatehtud toit maitseb kõige paremini.“ 

Lapse toiduraha maksumus on peakoka sõnul päevas 2 eurot 50 senti. See sisaldab kolme toidukorda, lisaks kaht vahepala: puu- ja juurviljaampsu. Alasniidu Lasteaia kokk oskab selle summa eest teha imemaitsvaid täisväärtuslikke toite. Selle eest, et nüüd saab lasteaiast toitu kaasa võtta, on kokad saanud vanematelt tänukirju ja neile on tuldud ka otse aitäh ütlema.

Alasniidu Lasteaias tõstavad lapsed, ka kõige nooremad, endale ise toitu ette. Väiksemad lapsed söövad mõnikord isegi rohkem kui suured. Kuna neile meeldib nii väga toitu taldrikule tõsta, tõstavad nad kohe mitu korda. Õpetajad ja assistendid püüavad ärgitada sööma ja uusi toite proovima lapsi, kes hästi süüa ei taha. On ka neid lapsi, kelle söömist peab natuke pidurdama. Iseseisvalt tegutsedes õpib laps õiget kogust tajuma ja varsti tõstab endale ette just nii palju, kui süüa jaksab. 

Lasteaia ülesanne on õpetada ka söömiskultuuri. Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul korraldatakse igal aastal saalis pidulik lõuna, kus kogu lasteaiapere istub valge linaga kaetud laudade taga ja sööb koos pidurooga.

Aruheina Lasteaia algatusel pannakse Rae valda kogukondlik toiduringluskapp

Rae valla Aruheina Lasteaias on juba mõnda aega toidu säästmise peale mõeldud. Aprillis paigaldataksegi lasteaia ette päikesepaneelidel töötav metallist toiduringluskapp.

Aruheina Lasteaia direktor Kristiina Kons räägib, et plaan tekkis Rae valla ringmajanduse katseprojekti käigus tehtud arenguprogrammi käigus. Kõik osalenud asutused said osaleda innovatsioonikonkursil, mille eesmärk oli leida praktilisi ringmajanduse lahendusi. Projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetustest. Innovatsioonikonkursi võitjaks tuli Aruheina Lasteaed ideega paigaldada Rae valda samasugune toiduringluskapp, nagu neid on „Rohelise valla“ eestvedamisel avatud juba paljudes paikades üle Eesti. „Roheline vald“ on teatavasti kogukondlik algatus, mis innustab elanikke tegema jätkusuutlikke valikuid ning mille üks osa ongi toiduringluskapid. 

Direktori sõnul on algatuse peamine eesmärk võimalikult vähe head ja – mis eriti oluline – pühendumisega valmistatud toitu ära visata. Samuti panustada keskkonnasäästlikusse mõtteviisi, väärtustada toitu ja kokkade tööd, pakkuda toitu kodanikele, kes seda soovivad või vajavad, ning kasvatada hoolivust ja kogukonnatunnet. 

„Kui võitsime konkursi ja saime auhinnaks 5000 eurot, oli selge, et teeme oma mõtte teoks,“ räägib Kristiina Kons, lisades, et nüüd on käimas koostöö nii „Rohelise valla“ kui ka Rae vallaga. 

„Loodame lasteaias, et seda kappi hakkab kasutama terve kogukond. Kindlasti pole see mõeldud üksnes abivajajatele, vaid kõigile! Lasteaiast viime sinna allesjäänud puhta toidu, samuti toidutegemiseks varutud toorained, mis on nädala lõpuks üle jäänud. Usun, et meie oma lasteaia pered võtavad õhtuti sealt hea meelega toitu kaasa, seda enam, et valmistame lasteaias väga maitsvat mahetoitu ning kasutame naturaalseid tooraineid, mitte poolfabrikaate. Samuti sooviksime koostööd teha teiste Peetri piirkonna asutustega. Kohe lasteaia läheduses on Peetri Lasteaed-Põhikool ja Peetri Noortekeskus ning teisigi asutusi. Usun, et kappi hakatakse aktiivselt kasutama ja sellest on paljudele kasu. Näiteks kui keegi läheb reisile ja tal on kodus järele jäänud värsket toitu, on mõistlik see toidukappi tuua. Ka meie endi jaoks on põnev, kuidas kõik välja kukub.“

Toiduringluskapp hakkab seisma Aruheina Lasteaia peavärava ääres. Direktor ütleb, et kuna tegu on lasteaia algatusega, tahetakse kapp kujundada lasteaia omapärale vastavalt. „Soovisimegi, et toiduringluskapp asuks lasteaiale võimalikult lähedal, sest meie jaoks on tähtis kaasata lapsi. Lapsed saavad koos õpetajate ja assistentidega sinna toitu viia ja kuna iga karbi peale pannakse silt, kus on kirjas toidu nimi ja valmistamise kuupäev, aidata vanaks läinud toitu ära võtta. Teiste valdade kogemus näitab küll, et enamasti midagi järele ei jäägi, aga kapis on vaja puhtust ja korda pidada. Ennekõike hakkab seda tegema lasteaed, samuti rohevalla aktivistid ja kogukonna liikmed – see ongi ju kogukonna ühine projekt.“

Eelmise aasta lõpus osales Aruheina Lasteaed taas Toidupangale toiduainete kogumise kampaanias. See on lasteaia aastatepikkune traditsioon, mis sel aastal toimus kaheksandat korda. Pered ja personal kogusid kokku 279 kg toitu.

„Mõtleme mõistlikule tarbimisele ja säästmisele üha rohkem ning peame seda oluliseks.,“ rõhutab Kristiina Kons. „Aruheina Lasteaed on liitunud ka „Rohelise kooli“ programmiga ja on rohelise lipu omanik. Keskkonnasäästlikkus on meie igapäevase toimetamise põhimõte.“