Väärtusarenduse programm Ida-Viru lasteaedadele

23. augustil sai Narva raekojas avalöögi TÜ eetikakeskuse programm, mis toetab Ida-Virumaa lasteaedu eestikeelsele haridusele üleminekul.

Programmis asub igas omavalitsuses tööle arendusrühm, mille koosseisu kuuluvad lasteaia juhtkond ja lasteaiapidaja esindaja. Programmis osalevad Illuka, Kiviõli, Kohtla-Nõmme, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu ning Sillamäe lasteaed. Kõik töötavad endale välja oma asutuse ühise väärtuskultuuri tegevuskavad, toetudes TÜ eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajatele, keda nimetatakse ka kriitilisteks sõpradeks. Programmi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Miks on Ida-Virumaa lasteaedadele väärtusarenduse programmi vaja?

Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Mari-Liis Nummert: Lasteaiad peavad minema üle eestikeelsel haridusele, kuid selleks napib ressursse: näiteks kvalifitseeritud ja keeleoskajatest õpetajaid, tugispetsialiste, aega ja oskusi kaasava hariduse rakendamiseks. Sellises olukorras on vaja läbi mõelda, mis on ülemineku juures kõige tähtsam ja millega võib natuke oodata. Meie hinnangul on kultuuriliselt ja keeleliselt kireva taustaga Ida-Virumaa üks olulisemaid asju ühise väärtusruumi loomine, et lasteaiaperedes või kogukonnas ei tekiks suurte muutuste käigus vastandumist ja konflikte, käegalöömise meeleolu jms. Programm keskendub ühiste väärtuste väljaselgitamisele ning väärtuspõhise hariduskultuuri loomisele lasteaedade ja omavalitsuste osavõtul.

Septembrist alustavad programmis tööd meie väärtusarenduse nõustajad, keda me nimetame kriitilisteks sõpradeks. Nemad aitavad lasteaedadel ja omavalitsustel välja selgitada organisatsiooni- ja hariduskultuuri hetkeseisu. Koos vaadatakse üle kõik lasteaiaelu valdkonnad juhtimisest kuni iga lapse arengu toetamiseni. Näiteks kui demokraatlik on lasteaia juhtimiskultuur, kui palju kaastakse töötajaid, lastevanemaid ja lapsi, kas lähtutakse nüüdisaegsest õpikäsitusest, kus pööratakse tähelepanu lapse autonoomia toetamisele jpm.

Ka eestikeelsele õppele ülemineku kavandamine on teema, mida saab väärtusarenduse kaudu fookusesse võtta: kuidas luua tegevuskava võimalikult laiapõhjaliselt ja demokraatlikult, et selle loomisel lööks kaasa nii lasteaiapere kui ka lastevanemad ja omavalitsus. Kabinetivaikuses – lasteaias või vallas – demokraatlikult tehtud otsused ei sünni.

Ilma väärtusteta haridust pole olemas. Miks väärtusprogrammi ikkagi vaja on?

Tõsi, kõigil lasteaedadel on oma põhiväärtused ja iga täiskasvanu on laste väärtuskasvataja. Oluline küsimus on, kuivõrd teadlikud ollakse oma iga päev toimuvast väärtuskasvatusest. Väärtusarendusprogramm aitab varjatult toimuvat teadlikult märgata, analüüsida ja palju teadlikumalt oma edaspidist tegevust kavandada. Piltlikult öeldes toob väärtusprogramm väärtused varjust valgusesse.

Üleminekuprogrammis osaleb ka eesti õppekeelega lasteaedu …

Ida-Virumaa eestikeelsetes lasteaedades käib ka muukeelseid lapsi, mõnes vähem (nt Kohtla-Nõmme), mõnes on muukeelsed lapsed suures ülekaalus (nt Narva). Õnneks kasutatakse Ida-Virumaa lasteaedades juba praegu keelekümblust: osalist, täielikku ja kahesuunalist. Kuid pilt on kirju ja tuge on vaja nii otseseks eestikeelsele haridusele üleminekuks kui ka muude ülesannete lahendamiseks, näiteks kaasava hariduse toetamine rühmas, kus õpib palju muu kodukeelega lapsi jm.

Võtsime enne projekti Ida-Virumaa kõigi kohalike omavalitsustega kontakti ja kirjeldasime haridusvõrgu praegust olukorda. Seejärel uurisid Ida-Virumaa omavalitsused, missugused nende lasteaiad tahaksid meie väärtusarenduse programmis osaleda. Lasteaiad ise otsustasid, kas võtavad pakkumise vastu – osavõtt oli vabatahtlik. Programmi avaüritusel Narva raekojas aga nägime, et kõik kohale tulnud lasteaiad olid programmist siiralt huvitatud. Nad tahavad teha teadlikku tööd oma organisatsiooni väärtusarenduse heaks ja olla eeskujuks teistele lasteaedadele oma piirkonnas ja mujalgi.

Te räägite üleminekust eestikeelsele haridusele, mitte eestikeelsele õppele.

Arvamusfestivalil Paides selgitas professor Marju Lauristin väga hästi, mille poolest need sõnad erinevad. Haridus mõistena on laiem kui õpe. Sõna „haridus“ viitab sellele, et ei minda üle ainult eesti keelele, vaid ka ühisele väärtusruumile, ühisele kvaliteedile. Sisuliselt tähendab see üleminekut senisest demokraatlikumale hariduskultuurile, ühisväärtustele. Nüüdisaegse ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomine puudutab muidugi kõiki Eesti lasteaedu, mitte ainult Ida-Virumaa omi. 

Koole aina suletakse, kas programmis osalevate lasteaedadega ei või sama juhtuda?

Programm kestab kaks aastat ja selle ajaga võib tõesti mõndagi juhtuda, kuid oleme kindlad, et jätkame täiskoosseisus programmi lõpuni.

Mis siis saab, kui lapsevanem ei ole veel väärtusteadlik ja arvab, et õpetaja peab olema „karm aga õiglane“?

Tihtipeale ootab rangust sooviv lapsevanem hoopis turvalisust, selgeid kokkuleppeid, head kommunikatsiooni, mitte autoritaarset ja lapsega mittearvestavat õpetajat. Programmi avaüritusel Narva raekojas toonitasid lasteaiad pigem, et väärtus number üks peab olema hoolivus. Viimase kolmekümne aastaga on meie väärtused ja hoiakud ning õppimine ise ka palju demokraatlikumaks muutunud – väärtustatakse avatud, sõbralikku, turvalist, koostöist ja lapsekeskset lähenemist, ja seda ka Ida-Virumaal. 

Kui tihti kriitiline sõber lasteaedu külastama hakkab?

Vähemalt kord kuus. Iga lasteaed saab meie poolt endale isegi kaks kriitilist sõpra ja nendega toimub lasteaia arendusmeeskonnal neli terve päeva pikkust nõustamiskohtumist. Lisaks vestlevad kriitilised sõbrad iga kord paar tundi lasteaiapidajaga, sest temagi tahab uuele väärtuskultuurile üleminekut paremini läbi mõelda. Mõnes omavalitsuses on ainult üks haridusnõunik, mõnes kaks, mis tähendab, et nad peavad tihti üksinda otsuseid tegema. Kriitiline sõber on neile erapooletu partner, kellega nad saavad vabalt arutada ja kelle kõrvalpilgule otsuste kavandamisel toetuda. Detsembri keskpaigaks on arutelud kriitilise sõbraga peetud ning väärtusspõhise tegevuskava plaanid lasteaedadel valmis.

Kes kriitilisteks sõpradeks hakkavad?

Hakkasime eetikakeskuses juba kümmekond aastat tagasi väärtusarenduse nõustajaid koolitama. Praeguseks on meil psühholoogi, eripedagoogi, logopeedi, tegevusterapeudi, täiskasvanute koolitaja ja muu taustaga nõustajaid. Üks neist on töötanud lasteaias alt üles kõigil ametikohtadel ja olnud pikalt ka lasteaiadirektor. Kuus aastat tagasi alustasid need nõustajad kriitilise sõbra väljaõppega, mille viis läbi professor Halliki Harro-Loit.

Mida kriitiline sõber teeb?

Ta on lasteaia väärtusarenduse nõustaja. Kui keegi veel ei tea, siis nõustaja ei anna nõu, kuidas tuleb tegutseda, vaid aitab lasteaial oma organisatsiooni iseseisvalt ja väärtuspõhiselt analüüsida. Täpsemalt öeldes ta selgitab, missuguste meetodite, küsimuste ja fookusega on seda otstarbekas teha.

Kas võite nimetada mõningaid lasteaia eneseanalüüsi meetodeid?

Eestikeelsele haridusele ülemineku puhul saab kõrvutada lasteaia ja tema pidaja üleminekuplaani ja tegevuskava. Missugused on kummagi eesmärgid, mis tegevusi kavandatakse, kui palju on ressursse jne. Seda meetodit võib nimetada dokumendianalüüsiks või nõustamisvestluseks.

Hea eneseanalüüsi abivahend on eetikakeskuse väljatöötatud hea lasteaia mudel. Oma lasteaeda selle mudeliga kõrvutades võib sealt fookusse võtta mõne valdkonna või konkreetse aspekti ja selle oma lasteaias läbi töötada.

Fookusgrupi intervjuud võimaldavad uurida inimeste suhteid, üldist meelestatust ja põhjusi, miks inimesed midagi just nii teevad ja arvavad. Kasutatakse ka vaatlusformaate. Näiteks lasteaia füüsilist ruumi kirjeldades on märgata, kuivõrd lapsekeskne on ruum: kas laps saab mängida keskustes, ise mängu juhtida, mänguasju võtta ja ära panna, aga saab vaadata ka seda, kuidas keelekümblus rühmaruumis avaldub: kas seinad räägivad, kas ruum toetab passiivselt keeleõpet jne.

Lisainfo eestikeelsele õppele üleminekust:  hm.ee/üleminek.

Mis väärtusprogrammi avaürituselt meelde jäi?

Oma muljetest räägivad videos Narva-Jõesuu linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Imre Liiv ning Narva-Jõesuu lasteaedade direktor Julia Ložkina.

Julia Ložkina tõi välja, et Ida-Virumaa lasteaedadel peab olema ühine eesmärk, mille poole üheskoos liikuda. Programmi avaürituse võtab ta kokku sõnadega „Eesti keeles eesti meeleni“. Ta toob välja, et tema ja teisedki Ida-Virumaa lastevanemad tahavad, et lapsed oleksid õnnelikud ja edukad ning edaspidi konkurentsivõimelised. See ühine ootus teeb Ida-Virumaal ülemineku eestikeelsele haridusele lihtsamaks.

Imre Liivile jäi programmi avaürituselt meelde mõte, et maakonna eri piirkonnad peaksid olulistest mõistetest ühtmoodi aru saama, sest Ida-Virumaal soovivad kõik liikuda sidusama ehk õmblusteta ühiskonna suunas, kus keegi ei hoia rusikat taskus. Liiv toob ühe paljukihilise mõistena välja „isamaalisuse“, mida tuleb tema arvates eri osapooltega koos arutada, et ei tekiks kogukondade vahel väärtuste konflikti. Imre Liiv ütleb, et märkas juba programmi avaüritusel sünergiat.

Vaata ka videot

Õpetaja palvehelmed

Vahel läheb tähtsaid asju meelest ära, sealhulgas põhjapanevaid väärtushoiakuid. Kloostrites kasutatakse tähtsate asjade meelespidamiseks palvehelmeid. Missugused võiksid olla õpetaja palvehelmed? Missuguseid tähtsad põhimõtteid peaks õpetaja palvehelmeste abil endale igal hommikul uuesti meelde tuletama? Lisatud videos soovitab Illuka Kool alljärgnevaid põhimõtteid:

Airit Vaitmaa, õppejuht: „Alati peab meeles pidama, et õpetaja on lapsele suur eeskuju ja tema olek jätab lapse arengusse väga suure jälje.“

Merike Puur, lasteaiaõpetaja: „Ole terve päev laste jaoks olemas.“

Tiina-Irina Jõesaar, lasteaiaõpetaja: „Naerata!“

Anneli Bogens, direktor: „Koostöö, turvalisus, ettevõtlikkus, hoolivus.“

Nelli Kuldmaa, Alutaguse vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö spetsialist: „Ole lapse jaoks olemas siin ja praegu.Minevik on juba olnud, tulevik pole veel tulnud, ole lapse jaoks praegu olemas.“

Vaata ka videot: