Kuidas kaitsta ennast inforuumis?

Info on nagu õhk, mida vajame iga päev. See ümbritseb meid kõikjal ning tihti me isegi ei teadvusta endale, kui seda tarbime või edasi jagame.

Jagame näiteks, laikides postitust või saates vestlusaknasse lingi, mis meid kõnetab. See alateadlik ja automaatne tegutsemine muudab meid haavatavaks pahade kavatsustega tegelaste suhtes, kelle eesmärk on manipuleerida meid info abil tegutsema just nende soovitud viisil.

Olen õpetajaid koolitamas käies kuulnud tihti mõtteavaldust: miks peaks üks pahatahtlik tegelane õpetaja sihikule võtma, kui õpetaja pole rikas ega ka kuulus? Neid põhjuseid võib ometi olla päris palju, toon siin välja mõned.

Finantspettused

Isegi kui sulle tundub sinu pangakontol olev summa väike, ei tasu unustada, et inforuum on globaalne ja seal tegutsevad ka pahalased riikidest, kus keskmine kuupalk on ainult paarsada dollarit. Nende jaoks on kõik Euroopa inimesed väga rikkad ning seetõttu ka pidevalt sihikul.

Tutvumispettused

Nende petturite sihikul on tavaliselt üle 40-aastased inimesed, sest selles vanuses on tavaliselt mingi varu juba pangakontole kogutud. Selle petuskeemi puhul tuleb arvestada, et pätid on valmis kulutama mitu kuud emotsionaalse läheduse tekitamiseks, enne kui raha paluvad. 

Internetiostudega seotud pettused

E-kaubanduse osakaal suureneb, seega leiab internetist järjest rohkem igasuguseid pakkumisi ja e-poode, mis tekitavad ahvatlust. Kahjuks on nende lehtede eesmärk tihti inimeste raha kiirelt kätte saada. Eriti kehval juhul on pettuse eesmärk meelitada välja krediitkaardi andmed. 

Pahavararünnakud

Internetis on koht nimega tumeveeb, mis on anonüümne ning kus toimub väga palju kuritegelikku kaubandust. Seal läheb kaubaks kõik: inimeste kasutajanimed, ligipääs arvutile, paroolid, krediitkaardi andmed ja kõik muud andmed, mida suudetakse hankida. Neid andmeid on kõige lihtsam kätte saada, kui sokutada kasutaja arvutisse pahavara. Lisaks on viimasel ajal levinud lunavararünnakud, kus põhimõtteliselt kõik arvutisse salvestatud andmed krüpteeritakse ja ainuke viis oma materjalidele taas ligi pääseda, on arvuti hõivajatele soovitud summa maksta. 

Valeinfo

Valeinfo on ka kõigi eelmiste pettuste osa, kuid eraldi toon välja n-ö uudismeedias oleva valeinfo. Mõnikord satub valeinfo artiklisse kogemata, kuid kahjuks on järjest rohkem ka sellist valeinfot, mis on loodud teadlikult ja mille eesmärk on tekitada inimestes hirmu, rahulolematust või viha. Seda kasutatavad näiteks ebaeetilised ettevõtted, kes soovivad oma kaupu müüa, aga ka vaenulike riikide valitsused, et lõhkuda riigi ühtsust ning tekitada ebakõlasid.

Ülaltoodud näited on maalitud väga laia pintsliga. Tegelikult on 1001 viisi, kuidas igaüks meist võib sattuda petturite sihtmärgiks inforuumis.

Seitse soovitust, kuidas kaitsta end manipulatsioonide eest inforuumis

Kui miski on liiga hea, et olla tõsi, siis …

See kehtib nii imesoodsa iPhone’i pakkumise kui ka mõne uudise kohta, mis tekitab soovi jagada seda kiirelt koos kommentaariga „Mis ma teile ütlesin …“.

Internet ei ole imedemaa, kus kõik on imeodav ning absoluutset tõde ei eksisteeri. Kui miski tundub liiga hea, peaks peas automaatselt vilkuma hakkama punane tuluke: kus on siin konks?

Jälgi oma emotsioone!

Enamik manipulatsioone püüab mõjutada meid emotsiooni kaudu. Eriti manipuleeritavad on inimesed siis, kui nad on väga hirmunud või vihased, kuid ka head emotsioonid võivad kaitset nõrgendada. Kui miski teeb sind väga kurvaks, rõõmsaks, vihaseks või hirmunuks, ära hakka kohe tegutsema, vaid võta aeg maha ja püüa analüüsida, mis selle emotsiooni täpselt tekitas.

Mõtle kriitiliselt

Info ei teki inforuumi iseenesest, vaid keegi paneb selle sinna. Seega tuleks iga infotüki puhul esitada endale järgmised küsimused.

• Kes selle info inforuumi pani?
• Mis võiks olla tema eesmärk?
• Kui usaldusväärne on selle info allikas?
• Kas info on objektiivne või subjektiivne?
• Kas tegu on kellegi arvamuse või faktiga?

Ära jaga jama!

Uuringud on näidanud, et valeinfo levib mitu korda kiiremini kui tõene. See on arusaadav, sest valeinfo tekitab rohkem emotsioone, on seksikam ning seetõttu meeldib inimestele seda rohkem jagada kui näiteks kuiva teaduskirjandust. Valeinfot jagades on meil vastutus, sest anname sellele usaldusväärsust juurde. Õpetaja peab eriti ettevaatlik olema, sest inimesed ju ometi usaldavad oma õpetajaid.

Uuenda oma tarkvara ja kasuta viirusetõrjet

Pahavara on tihti tehtud nii, et see kasutab ära viga koodis. Kui tarkvaraarendaja saab teada, et ta programmis on viga, teeb ta paranduse, kuid pättide rõõmuks on palju inimesi, kes oma tarkvara automaatselt ei uuenda ning viirusetõrjet ei kasuta. See võimaldab pahavaral levida veel kuid pärast programmi turvaaugu parandamist. 

Pane oma kontodele kaheastmeline autentimine

Olen nüüdseks juba ligi kümme aastat käinud ja rääkinud, kui kasulik on kaheastmeline autentimine, kuid iga kord, kui mõtlen, et enam pole vaja sellest juttu teha, jõuab minuni info, kus kellegi konto varastatakse ja sellest sünnib palju pahandust. Üheksal juhul kümnest ei olnud sellel kontol kaheastmelist autentimist. Kaheastmeline autentimine ei ole imerohi, kuid on päris efektiivne ennetusvahend. On hilja hakata kontot kindlustama siis, kui see on juba päti omandis, kes sinu sõpradele petukirju saadab ja sinu krediitkaardiga reklaame ostab.

Ära häbene abi küsida

Tihti on petturi ohvriks sattunul piinlik ja ta ei taha juhtunust rääkida. Eriti karm on olukord, kus inimene püüab üksinda internetist abi otsida, kuidas petturilt oma vara tagasi saada. On olemas petturid, kes sihivadki inimesi, kes on juba ühe pettuse ohvriks langenud. Petturid pakuvad abi, et kaotatud raha tagasi saada. Tegelikult võetakse inimeselt viimasedki säästud ning mõnikord veendakse teda laenugi võtma.

Kui satud mõne internetipettuse otsa, on loomulik sellest rääkida. Küsi nõu pereliikmetelt, kolleegidelt ja pöördu vajadusel veebikonstaabli poole. Pätid on osavad manipulaatorid ning püüavad teha kõik selleks, et inimene jääks üksi ja eemale oma tugivõrgustikust.