Euroopa koolides napib juhte
Euroopa Koolijuhtide Ühenduse üldkogul seati eesmärke aastaiks 2024–2028. Tähelepanu all on koolijuhi ameti atraktiivsuse tõstmine ja töötingimuste parandamine. Eesti plaan minna üle tähtajalistele töölepingutele pälvis kriitikat.
Ljubljanas toimunud Euroopa Koolijuhtide Ühenduse (ESHA – European School Heads Association) üldkogul osalesid Eestist ESHA juhatuse liige, Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindaja ESHA-s, Tartu Kivilinna Kooli direktor Karin Lukk. Järgnevaks neljaks aastaks eesmärke seades tõstsid Euroopa koolijuhid esikohale jätkusuutliku juhtimise toetamise.
„Peamine siht on tagada, et igal pool Euroopas oleks kõrgel tasemel koolijuhid, keda väärtustataks ja hoitaks samamoodi, nagu koolijuhid kannavad hoolt õpetajate eest,“ lausus Karin Lukk. „Eriti tõusis teema esile, kui üks Inglismaa koolijuht tegi pärast riiklikku kontrolli enesetapu.“
Ühenduse eesmärk on mõjutada selliste poliitiliste otsust tegemist, mis toetaks koolijuhte ja nende arengut. Palju räägitigi üldkogul töötingimuste parandamisest, sest koolijuhtidele on kõikjal tulnud ülesandeid juurde.
Üldkogul küsiti, kuidas muuta ametit atraktiivsemaks, sest üle Euroopa ei ole ühtegi riiki, kus oleks piisavalt koolijuhte.
„Hollandis on lausa 50% juhte puudu. Üle 1600 kooli otsib pidevalt juhti,“ tõi Lukk näite. Ühelt poolt on puudus seepärast, et koolijuht peab korraga olema nii finants-, personali- kui kommunikatsioonijuht ja samal ajal vedama õpetamist ja õppimist. Suures asutuses on iga valdkonna jaoks alajuhid, koolis pole. Direktorid, kel on juba juhtimiskogemust, on atraktiivsed ka erasektori jaoks ja leiavad sealt paremat tööd.
Kõigi riikide esindajad rääkisid, millised on parasjagu poliitilised suundumused ja mida tehakse, et koolijuhi amet oleks atraktiivne.
„Mina rääkisin sellest, et meil on võetud suund tähtajalistele lepingutele. Suureks ehmatuseks sain tagasisidet, et see on ohtlik, enamasti on nendest loobutud,“ täheldas Karin Lukk. „Meile öeldi, et lühikese ajaga ei saa hariduses muutusi ellu rakendada ja kannatab hariduse jätkusuutlikkus. Võid muutuse ära teha, aga see ei kinnistu, kui juht koolist lahkub ja tuleb uus.“ Kergesti võib tekkida ka suundumus, et juhid hakkavad käima ühest asutusest teise ega võta vastutust pikaajalise arengu eest. Missioonitunnet on kergem tekitada, kui oled kauem seotud ühe organisatsiooniga.
„Seega sain hulga hoiatavaid märke,“ sõnas Lukk, kel soovitati poliitikakujundajaile märku anda, et tähtajalised lepingud koolijuhtimist atraktiivsemaks ei muuda.
Kuidas lahendatakse eri riikides koolijuhtide puuduse probleem?
„Kõige lihtsam on panna mitu asutust kokku. Juba otsiti Eestiski koolijuhti, kes juhiks seitset asutust. Rääkisin kolleegidele sellest näitest,“ lausus Lukk. „Üldine seisukoht oli, et see pole jätkusuutlik lahendus. Holland on seda proovinud. Öeldi, et maksimum on kaks kooli, kui tahame juhtida kvaliteetselt.“
Ka Saksamaa vaevleb koolijuhtide puuduses. Sealgi on koole on ühendatud, kuid nüüd on sellest loobutud ning otsitakse asendusjuhte, kes hoiaksid asutuse käimas, või sunnitakse õppejuhte olema ühe aasta ka direktor.
„Pilt, mis üldkogul mõnest riigist avanes, oli ehmatav,“ lausus Karin Lukk. „Tahaks väga loota, et meie oma otsustega ei lähe nii kaugele, et ühel hetkel on pooled koolijuhid puudu. Loodetavasti on meie viimaste aastate head otsused, nagu järelkasvu programm, taganud piisava hulga koolijuhte. Inimesed peavad tahtma seda ametit pidada. Seepärast tuleb põhjalikult mõelda, millised muutused on asjalikud ja millised mitte. Euroopa suundumused avardasid arusaamist. Kahjuks tegid paljud sõnumid ka muret.“
Karin Lukk rääkis üldkogul ka sellest, et Eestis on koolijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks Tallinna Ülikooli kaasabil loomisel atesteerimise süsteem. Norraski atesteeritakse ja see toimib.
ESHA üks eesmärk aastail 2024–2028 on arendada organisatsiooni jätkusuutlikkust – et oleks tugev ühendus, millel on oluline roll Euroopas. Võrgustikku kuulub ka riike, mis pole EL-is.
Ühenduse põhimõte on, et kõik liikmed panustavad.
Koolijuhtide arengu toetamiseks käivitatakse lähiajal ESHA akadeemia.