Kas hilisem koolipäev sobib kõigile?
Poliitilisel tasandil on tehtud ettepanek lükata koolipäeva algus hilisemale ajale. Seda heas usus, et see on samm noorte vaimse tervise ja arengu heaks. Kuna koolipäeva praegusest hilisem algus on olnud pikalt teemaks ka meie koolis, siis oleme seda kahel viimasel aastal korduvalt hoolekoguga arutanud.
Eelmise aasta kevadel oli 15 vanemat 94 vastanust nõus, et koolipäeva võiks alustada praegusest (kl 8.15) hiljem. Vastu oldi peamiselt põhjusel, et sooviti hommikul lapsega koos tegutseda ja kui koolipäevale huviringidele kuluv aeg otsa liita, veniks päev hiljem alustades liiga pikaks.
Mõne otsustaja arvates on enamik vanemaid ilmselt rumalad ega tea, mis on lapsele hea. Seepärast tuleb teha õige, lapse arengut toetav, kuid ebapopulaarne otsus. Nii on mõnel pool ka tehtud.
Süvenedes maailmas tehtud teadusuuringutesse, selgub peaasjalikult, et puberteedieas on bioloogiline kell hilisem ja just teismelistel võiks kool alata hiljem. Sellest ilmselt ka Tervise Arengu Instituudi soovitus alustada koolipäeva praegusest hiljem. Kui palusin neilt täpsemat teavet, mille alusel kehtib see soovitus puberteedieelses eas lastele, sain neilt viiteid mitmetele (osalt juba tuttavatele) uurimustele, mis kinnitasid ülaltoodut progümnaasiumiealiste kohta. Üks uurimus oli siiski ka nooremate kohta: ühes USA osariigis selgus, et kui algklassilapsed tulid kooli tund aega hiljem, tehti nende halva käitumise kohta mõnevõrra vähem märkusi.
Mitmeid uuringuid on tehtud nutiseadmete kahjuliku mõju kohta. Nutiseadmete kasutamise piiramine on toonud juurde mitmeid tunde väärtuslikku lisaund nädalas. Mulle tundub, et mõne lapse arengut pärssivas unevõlas ongi süüdi see, et lapsi ei saada õigel ajal magama ja neil võimaldatakse kodus kaua telefonis mängida.
Õpetajad on tähele pannud, et esimeses tunnis on algklassiõpilased rahulikumad, kuid see ei olene ilmselt kellaajast. Soomes algavad tunnid üldiselt kell 8, kuid 7.–10. klassini soovitatakse tundide algusaega hilisemaks lükata, kella 8.15–8.45 peale. Küllap on Eesti noored samasugused. Aga kuni 6. klassini paistab koolipäeva varasem algus bioloogilise kellaga kooskõlas olevat ja selle hilisemaks nihutamiseks põhjust ei ole.
Omamoodi segadus on ka bioloogilise kella suhtega ametlikku aega. Kui sügisel hakkab koolipäev meie näitel kell 8.15, siis enamiku kooliaastast kella keeramise tõttu tinglikult alles kell 9.15. Inglaste arvates on koolipäeva algusaja mõju teadusliku täpsusega võimatu hinnata, kuid meie võiksime oma riigis siiski võimalikult teaduspõhiselt tegutseda. Kurb oleks, kui kaotaksime arvamuste telefonimängus jalge alt teadusliku pinna.
Kristina Kallas: „Peaksime koolipäeva algust muutma hilisemaks“
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rääkis Peaasi.ee Pearaadio taskuhäälingus unest ja puhkamisest ning tõi välja vajaduse nihutada koolipäeva algus seniselt kella 8-lt kella 9-le.
Pressiteade, Peaasi.ee
“Omamoodi segadus on ka bioloogilise kella suhtega ametlikku aega. Kui sügisel hakkab koolipäev meie näitel kell 8.15, siis enamiku kooliaastast kella keeramise tõttu tinglikult alles kell 9.15.”
Vastupidi, vööndiaeg aeg on talveaeg. Enamiku kooliaastast algab koolipäev kell 8.15 ja suveajal (kooliaasta esimesed ja viimased kuud) tinglikult kell 7.15.
Olen Vääna-Jõesuu kooli kahe õpilase vanem, osalenud 2 aastat hoolekogutöös ning toetan hilisemat koolipäeva algust, sest näen seda vajadust nii enda peres kui ühiskonnas. Koolijuhi esitatud väited on väljendatud hirmust või motiveeritud isiklikest põhimõtetest. Siin põrkub vana mentaliteet tänaste laste vajaduste ning perede võimalustega.
Koolijuht väidab – „vastu oldi peamiselt põhjusel, et sooviti hommikul lapsega koos tegutseda ja kui koolipäevale huviringidele kuluv aeg otsa liita, veniks päev hiljem alustades liiga pikaks.”
Peamise põhjusena aga on olnud koolijuhi poolne suunatud tegevus ning lastevanemate soovimatus oma hommikukorralduses muudatusi teha.
Samuti ei anna varasem koolipäev lisaaega lapsega ajaveetmiseks vaid võtab seda ära nii hommikul kui õhtul, sest laps peab hommikul kooli kiirustama ning õhtul varakult magama, et uneaeg täis saada. Algkoolis ei veniks koolipäev oluliselt pikaks, kui see algaks ka 30min hiljem. Küll aga oleks sellest toetust väga paljudele lastele just loomulikku ärkamist ja bioloogilist rütmi arvestades.
Kui koolijuht peab oluliseks vaielda Tervise Arengu Instituudi spetsialistidega, siis kahtlen siiralt kirjutaja süvenemises. Ehk on tegu isikliku maailmavaatelise seisukoha ja põhimõttelise hommikuinimesega?
Siis tulebki vanemaid ja koolijuhte harida heaoluspetsialistide ja psühholoogide poolt, kes hilisema koolipäeva vajadust reaalselt tajuvad.
Mitmed, kes hääletavad nö varasema süsteemi poolt, on öelnud ausalt, et sooviks samuti, et laps saaks kauem magada, aga töö ei võimalda. Seega, soovitakse küll oma lapsele parimat, aga otsus tehakse tööandja vajadusi silmas pidades ja mugavusest muutusi ellu mitte tuua.
Meie pere tehtud ja dokumenteeritud küsitluse põhjal soovisid eelmisel kevadel 80% Vääna-Jõesuus kooliteed alles alustavatest lasteaialaste vanematest hilisemat algust ning olid üllatunud, kui kuulsid, et koolipäev nii vara algab.
Nüüd jõuame tänapäeva, kus paljudes peredes on keegi kodune, kodukontoris või saab kohandada pere logistikat, tööandjatega mõneks aastaks kokkuleppeid teha jne, kui soovi on.
Välja on pakutud alternatiivid, et lapsed saavad endiselt varem koolimajja, kellel selleks vajadus, vald on pakkunud võimalust muuta bussigraafikuid. Isegi hariduskomisjon tegi vallavalitsusele ettepaneku valla koolides hilisemaks alguseks, aga koolijuht Tomband toetub poliitikuna “heaoluküsitlusele” ning väidab, et see ongi demokraatia. Kas nüüd peakski sekkuma Riik?
Kuidas leida komprimiss? Koolijuht oma tekstis lahendust ei paku, vaid viitab erinevustele, samal ajal erinevusi mitte arvestades.
Aga lahendused on olemas, kui anname võimaluse mõlemale poolele.
8.45 ettepanek tundub kirik keset küla. Kes soovivad ärkavad vara ja tulevad kooli varem, kes vajavad need saavad 30min kauem magada ja uskuge see on väga oluline aeg.
Jääb lihtne küsimus – kumb siis toetab lapse arengut enam, kas 8.15 või 8.45-9.00 algav koolipäev?
Elame kaasaegses maailmas, mille osa on ka nutitehnoloogia, töö ja pereelurütmid on muutunud 50, 30 või 10 aasta taguse ajaga. Minu algklassides oli normaalsus ka laupäevane koolipäev!?
Tänaseks oleme 8.15 algusega Harku valla kõige varasem koolipere, sest koolijuht soovib nii kas oma asjatundmatusest või hirmude tõttu.
Positiivseid ja julgeid muutusi soovides!