Soovitusi algavaks kooliaastaks
17. augustil osales Paide Vallimäe Haridustreffil ligi 700 haridustöötajat. Peateema oli „Nutikam eestvedaja“ ning õpetajatele anti nõu, kuidas oma tööd nutikalt lihtsamaks muuta.
Kõrva jäi soovitus veeretada osa töid õpilaste kaela, mitte taotleda täiuslikkust, tegutseda agiilselt jms. Vikipeedia järgi tähendab agiilne mõtteviis nuputamist selle üle, kuidas pidevalt muutuvates oludes võimalikult vähese vaevaga parimate tulemusteni jõuda. Just sellest rääkis enamik Haridustreffil esinenuid. Muuhulgas toodi välja, et agiilne mõtteviis tähendab ühtlasi kolleegide head koostööd ja iseorganiseeruvat meeskonda, mille näiteks sobivad õpetajate õpiringid, kovisioonigrupid jms.
Tehke tänavu nii vähe kui võimalik!
Nii kõlas Aigar Vaigu ja Andres Juure soovitus õpetajatele. Mõte oli selles, et mida suudavad teha õpilased, seda ei tohiks õpetaja enda kaela võtta. Näiteks puhkeõhtud, ekskursioonid jms peaksid olema puhtalt õpilaste korraldada. Õpilased võiksid koostada ka kontrolltööde küsimusi ja muul moel õpetaja tööd kergendada. „Kehastuge ahneks ärimeheks. Ärge mõelge, kuidas te seda teete, vaid kes võiks teie eest selle ära teha,“ ütlesid Vaigu ja Juur. Nad soovitasid õpetajatel ka koosolekute pealt aega kokku hoida. Kui koolijuht pole koosolekut korralikult ette valmistanud, siis tõuske püsti ja marssige välja, oli nende soovitus. Vaigu ja Juur soovitasid hoida aega kokku ka poiste pealt. „Öelge poistele, et kui nad ei oska, siis tuleb kaks ja sellega ongi kõik. Ärge väsitage ennast ja poisse nende pool aastat hurjutamisega.
Purki need viied!
Koolitaja ja coach Raimo Ülavere soovitused olid õpetajatele ilmselt kõige intrigeerivamad. Ärge unistage suurelt, ütles ta, ärge püüdke kuud taevast alla tuua. Õpilane ei pea kõike viie peale oskama, piisab, kui ta on midagi ja kuidagi ära õppinud ja sellest aru saanud. „Purki need viied! Kolmede ja neljadega jõuab kaugemale!“ ütles Ülavere ja selgitas, et 51 punkti sajast on tegelikult hea tulemus – õpilasele jääb ka arenguruumi. Kui ta kunagi alla 51 punkti ei saa, siis tasub stabiilsuse üle rõõmustada. Paraku piitsutab meedia õpetajaid perfektsionismi suunas ja õpetaja annab survele järele, sest mis inimesed temast muidu arvaksid. Tagajärg on see, et õpetaja töötab 14 tundi päevas ja tahab, et kolleegid ei pingutaks vähem. Raimo Ülavere ehmatas õpetajaid öeldes: „„Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus“ on loll mõte.“ Puhkust on ka vaja. Sportlane, kes käib kogu aeg trennis, treenib üle. Õpetaja, kes kogu aeg töötab, põleb läbi.
Miks ei tohi loota õpilaselt liiga palju? Raimo Ülavere selgitas, et liiga kõrgete ootuste puhul annab õpilane kergemini alla, sest talle tundub, et neid meeletult kõrgeid eesmärke ei saavuta ta niikuinii, parem siis üldse mitte püüda.
Väga huvitav, kas pole, sest ülikooliõpetuse järgi saavutab õpilane rohkem, kui õpetaja ootused on tema suhtes kõrged. Ka Võgotski ütleb, et õpilane peab õppima oma võimete piiril. Lisaks teame, et laisk ja andekas õpilane ei ole juba mõne aasta pärast enam andekas. Kas Ülavere hoiatab meid võimete piiri ületamise eest?
Agiilne mõtteviis
Mõistet „agiilne mõtteviis“ kasutas Haridustreffil minister Kristina Kallas. Temagi ei pidanud midagi ja kuidagi õppimist päris valeks. Ta märkis, et tööandjad kritiseerivad ministeeriumi kogu aeg, et noored oskavad kõike ja mitte midagi. Ehk miks nad ei oska koolist tulles ühte ja kindlat ametit väga hästi. Paraku on see aeg möödas, kus õpid ühe ameti selgeks ja teenid sellega eluaeg head palka. Tänapäeval muutub ühiskonnas kõik nii kiiresti, et noored peavad olema pigem valmis muutustele reageerima, nad peavad õppima agiilselt mõtlema: analüüsima, sünteesima, süstematiseerima jne.
Täitsa oiged pohimotted,Inimene opib ,siis kuita tunneb asja vastu huvi tunneb edueffekti x ,saab ise valida,monel on vaja e,ast kellegi teisega voistelda,iseenda tulemusi vorrelda.jne Vanad pohimotted,mis on lihtsalt kasutamata.Tahelepanu onumbes 15 min.,Vaheta meetodeid ,anna reegel:Ujuma opid kui oled vette lastud,kaldaltvaatamine ei aita.