KAHEKÕNE ⟩ Kümme nädalat koolist priid

Haridusjuhtide praktikaprogrammi viies lend on naasnud koolidesse. Mida kogusid tippettevõtetest oma juhiportfelli Swedbanki praktikant, Tartu Erakooli (TERA) koolijuht Marjeta Venno ja Telia Eesti praktikant, Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu, ning mida vastu andsid?

Kui aprilli teisel nädalal kohtume, on Marjeta Venno ja Haana Zuba-Reinsalu pärast kümnenädalast äraolekut kooliellu taas sisse elamas. Nad on elevil, tulvil muljeid ja uusi sihte.

Praktikakohad valitakse vastavalt püstitatud eesmärkidele ja Venno sattus Swedbanki. „Olin seda kuuldes veidi pika mokaga. Tuttavad naersid, et sa ei armasta ju numbreid,“ lausub Venno. Teisel päeval sai ta mentoriks privaatpanganduse kliendisuhete eest vastutaja ja tundis, et on kõige õigemas kohas. Privaatpangandus on ju natuke sarnane eraharidusega haridussüsteemis.

Venno siht oli saada teada, kuidas kontserni moodi haridusasutuses – nagu TERA seda on – saavutada klientide rahul- ja heaolu. Et Venno ohjab Hariduse Edendamise Sihtasutuse juhatuse liikmena TERA viie üldhariduskooli, kahe lasteaia ja huvikooli juhtide tegevust, soovis ta Swedbankist saada kogemusi, kuidas olla hea juhtide juht, jagada vastutust, toetada oma inimesi.

Haana Zuba-Reinsalu praktikanditee viis Telia Eestisse. Et kutseharidus on järjekordselt reformituultes, soovis ta ärimaailmast saada ideid uute strateegiate arendamiseks, näiteks tasuta õppe asendamiseks tasulisega, uute kliendibaaside loomiseks ja juhtimiseks.

Huvi pakkusid ka jätkusuutlikkuse teemad. Et Zuba-Reinsalu on tegev haridusjuhi karjääri- ja kompetentsimudeli arendamisel, tahtis ta omal nahal katsetada mudeli mõne aspekti, näiteks meeskondade võimestamise ja enesejuhtimise rakendatavust.

Marjeta Venno: Pangas andsime oma tegevustele hinnanguid kolmepalliskaalal: vastavalt ootustele, üle ootuste, alla ootuste. Millise hinnangu sina oma eesmärkide täitmisele annad?

Haana Zuba-Reinsalu: Kindlasti üle ootuste. Asusin tööle oma eesmärkidega, aga mõne aja pärast hakkasin märkama üha uusi võimalusi ja haarasin nendest kinni, näiteks osalesin ettevõtte sisekoolitustel ja muudel üritustel. Ei osanud programmi sisenedes tahtagi kõike seda, mis meie ees avanes. Milliseid lisaväärtusi sina leidsid?

Marjeta Venno: Kogesin, kui tähtis roll on mentoril. Ta suunas mind pidama tabelit väljakutsete kohta, jälgis ja soovitas kohtumisi uute inimestega. See on programmis üks ägedamaid asju, et leitakse inimene, kes aitab sul sinu enda eesmärke saavutada. 

Aga mul oli ka suur vabadus. Kui algul küsisin, millise pangaleti taha lähen, ütles mentor, et mul on ju oma uurimisülesanne, hakaku ma vastuseid otsima. Ja siis hakkasid vastused tulema, igalt poolt. Oleks kooliski nii, et õpilasel on huvi, aga ka autonoomia ise vastused koguda! 

Teisel nädalal jõudis mulle kohale, et erakool on eraettevõte. Seni oli see minu jaoks ikkagi ainult kool olnud. Mentor „sundis“ mind müüginäitajaid kirja panema ja see oli väga raske. Aga vaadates nüüd, mida tahan ise koolis ära teha, saan aru, et see oli hästi oluline.

Kui palju kohtusid erinevate inimestega?

Haana Zuba-Reinsalu: Telias oli minu kaaspraktikant Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse kooli õppejuht Liina-Liis Liiv-Toome, kellega oli hea päevamuljeid vahetada. Meil oli võimalus kohtuda ligi 40 juhiga. Saime osa eri tasandi juhtide väljakutsetest ja prioriteetidest juhi ja inimesena. Küsisime alati ka seda, mida nad ootavad Eesti haridussüsteemilt. Meid huvitasid, kus on äri- ja haridusjuhtimise ristumiskohad, või äkki neid polegi. Kooli- ja praktikakogemuse põhjal saame kinnitada, et juhtimine on juhtimine, eesmärke püstitada ning inimestega koos neid saavutada tuleb mõlemas organisatsioonis.

Praktikaprogrammis olid meil mentorid ja meie ise mentee rollis. Ka hariduses on mentorlus väga levinud, kuidas sa ennast menteena tundsid?

Marjeta Venno: See oli minu jaoks alguses raske. Mul pole kunagi mentorit olnud, küll aga coach’e ja superviisoreid. 

Esimesel päeval Tallinna jõudes kirjutasin päevikusse: „Millesse sa jälle end seganud oled?“ Kui panga poole sõitsin, käratas taksojuht: „Rihm peale!“ Siis lõi mulle pähe, et ka pangas öeldakse nüüd mulle, mida PEAN tegema, ja see tekitas hirmu, sest ma pole harjunud teiste korraldusi täitma.

Kõige suurem kasu oli, et mentor oli teisest valdkonnast ja küsis küsimusi, mille peale ise ei mõtle. Ta andis ka mõtlemisharjutusi. See oli raske, aga kasulik. Ta innustas mind nii palju, et julgesin nüüd elus esimest korda ka ise endale mentorirolli võtta. 

Haana Zuba-Reinsalu: Ka minu mentor oli teisest valdkonnast, müügi- ja teenindusvaldkonna fookused kõnetasid mind väga ning mentori uudne ja kaasaegne juhtimiskäekiri inspireeris. Mõistan paremini kui varasemalt menteeks olemise vastutust ja võimalust toimivas mentorsuhtes.

Marjeta Venno: Praktikaprogramm nõuab, et ka meist oleks ettevõtetele kasu. Mis kasu Telia sinust sai?

Haana Zuba-Reinsalu: Meie arenguprojektiks sai müügi-teenindusüksuse uute töötajate väljaõppeprogramm, kus koolitatakse äsja tööle asunud müügi- või kõnekeskuse teenindajaid ja tehnikuid. Osalesime ise ja analüüsisime programmi, tegime ettepanekuid õppematerjalide kasutamiseks ja õppekorralduse uuendamiseks. Tegime arendusettepanekuid pikas ja lühikeses vaates, andsime soovitusi, näiteks soovitasime anda mõned ametialad hoopis kutseharidussüsteemile ette valmistada ning pakkuda ettevõttena nendele praktikakohti.  

Marjeta Venno: Mina sain privaatpanganduse poolel ehitada üles koolitusprogrammi noorte investeerimistarkuste arendamiseks ja lüüa kaasa naisklientide programmis. Põnev oli osaleda teeninduslugude võistluse žüriis.

Sain ka kaasa rääkida, kuhu võiks panustada raha panga sihtotstarbelises haridusfondis. 

Nüüd oleme koolis tagasi. Kuulen ja näen paljut teistmoodi kui varem. Inimesed on samad, aga olen vahepeal olnud teises maailmas, kogenud uut. Selle pealt kavandan oma järgmisi samme.

Haana Zuba-Reinsalu: Programmis osalemise ajaks tulime koolist kolmeks kuuks eemale, see oli ka soovituslik eeldus. Aeg on mööda läinud ja naastes oli tunne, et ka kool pole enam päris samasugune, kuigi kõik inimesed on ju samad. Näen meie organisatsiooni nüüd uue pilguga. Olen valmis tube tuulutama, remonti päris ei plaani, kuid mõned kohad vajavad värskendust. Tore on see, et meie kooli meeskond on koos minuga ootusärev. Praktika ajal pidasin blogi ja kirjutasin lugu oma koolile, et nad saaksid minu kogetust osa.

Marjeta Venno: Kogemus on hästi väärtuslik ja suur. See pole nõrkadele! 

Kõige raskem on praegu see, et praktika lühikesest ajast hoolimata tekkis mul tunne, et kuulun sealsesse meeskonda. Üks osa minust mõtlebki, kuidas ma mentori ja selle meeskonnaga edaspidi koostööd teen. 

Lähen peagi nende foorumile. Loodan, et saan neile mõne supervisiooni teha. Nende blogis ilmus minu õppimise teemal artikkel. Loodan, et nad loevad seda ja mõtlevad kaasa.

Sealsed inimesed hoiavad meile pöialt. Pikem kasusaaja on meie organisatsioon. Aga võib-olla võidab Eesti haridussüsteem ja saab mõne uue juhtimispraktika.

Haana Zuba-Reinsalu: Praktika ajal saadud koostöövõrgustikku tuleb hoida ja edasi arendada, see on justkui meie turvavõrk edasiste muudatuste tegemisel koolis. Olen tundnud, et praktikasuhted aitasid palju võrgustada. Selle nimel meie mentorid ja koordinaatorid pingutasid. 

Soovin pakkuda meie kooli inimestele sarnast tunnet, mida ise selles organisatsioonis kogesin. Et kõigil töötajatel oleks oma juhtidega rohkem koostöist üks ühele aega, mis seaks fookusesse just nende arengu ning heaolu koolis. 

Marjeta Venno: Juhtimisvõtteid ettevõtetesse uurima läksimegi. Põhiasi, mille oma juhiportfelli kaasa võtsin, on tõdemus: juhtide juhi ülesanne on luua selgust ja aidata inimestel õnnestuda. Lihtne, aga hästi oluline on seda fookuses hoida. 

Võtsin kaasa ka mõtte, et kui meie ei paku haridussüsteemis uusi väljakutseid, siis pakutakse seda väljast. Peame mõtlema, et õpetajail väljakutseid jaguks, muidu lähevad nad teistesse valdkondadesse. 

Haana Zuba-Reinsalu: Kõrge juhtimiskvaliteediga ettevõtetes on arenenud organisatsioonikultuur, see jõuab iga inimeseni. Sain oma portfelli häid meetodeid, kuidas organisatsioonikultuuriga tegelda. Kui tähtis on tänapäeval enesejuhtimise oskus! Õpikäsituses on kesksel kohal noorte enesejuhtimine ja koolides sellesse panustamine, aga head enesejuhtimisoskused peavad olema ka õpetajatel ja koolijuhtidel. 

Marjeta Venno: Sain veel ühe hea mõtte: ületöötamine on halva enesejuhtimise tulemus. Kõlab karmilt. Aga organisatsioonis on võimalus vaadata koos üle, mida keegi teeb ja mida ta ei peaks tegema. Kehva enesejuhtimist esineb nii õpetajail kui juhtidel.

Haana Zuba-Reinsalu: Telias oli juhtimistulemuste analüüsi aluseks tõenduspõhine ja pidev seiramine: tulemused ei juhtu iseenesest, need saavutatakse, sest vastutuse võtab iga töötaja isiklikul tasandil, juht määrab fookuse ja aitab eesmärke püstitada ja õnnestuda.

Nägin, kui palju on juhtide kasutuses juhtimist toetavaid tarkvaralahendusi. 

Milliste plaanidega ja tempos edasi kavatsed minna?

Marjeta Venno: Midagi on settinud juba nii selgeks, et kui teatud asju pole võimalik korda teha, siis ma ei teagi, kuidas edasi minna. Samm number üks on sihile jõuda ja ülesannetega hakkama saada, aga mitte üle laipade, vaid kaasates inimesi ja hoolitsedes, et organisatsioon saab kasu. Tahan hoida käes pangast kaasa võetud juhtimistarkustega portfelli. Prindin need tarkused välja ja panen seina peale.

Haana Zuba-Reinsalu: Mul on valmimas väike tegevuskava, kuidas edasi liikuda. Kutsehariduses on palju muutusi ning on vaja analüüsida, millisteks väljakutseteks meie organisatsioon valmis on. 

Marjeta Venno: Tutvustasin pangas seda, mida tahan ära teha. Kui ma pangainimestega aasta pärast kohtun, tahan sirge seljaga öelda, mis on tehtud, millega olen poole peal ja millega on küsimusi. Loodan, et kõigi tegevustega, mida mul aidati portfelli pakkida, olen saanud siis tegeleda.

Haana Zuba-Reinsalu: Ka mina olen leppinud Telia Eesti juhiga sügiseks kokku kokkusaamise, et tutvustada, mida olen teinud ja kuhu olen teel.

Minu jaoks on praegu märksõnad kooli töökorralduse lihtsamaks ja tõhusamaks muutmine.