Ettevõtlikuks juba lasteaias!

Aprilli alguses Tabasalu Tibutare lasteaias toimunud Harjumaa õpetajate koolituskonverentsil räägiti ettevõtlikkuse arendamisest lasteaias. Et Tibutare lasteaial on Harjumaal ainsana Ettevõtliku Lasteaia baastasemel kvaliteedimärk, peame oma südameasjaks nakatada ettevõtlikkuse pisikuga ka teisi. Leiame, et tähtis on hakata juba lasteaias arendama tulevikus vajalikke oskusi ning õpetama last lahendama probleeme, mida praegu ei oska veel ettegi kujutada. Selleks on oluline kujundada ettevõtlikku tahan-suudan-teen-hoiakut, mida saab teha juba maast madalast. 

Osalejaid inspireeris Erika Veide ettekanne, milles ta tutvustas programmi „Edu ja tegu“ lasteaedadele koostatud õpivara „Vinks-Vonks“ I ja II osa 5–6- ja 6–7-aastaste laste ettevõtlikkuse pädevuse suunamiseks. Loodud õpivara abil saab lasteaias toetada eelkõige laste ennastjuhtivust ja emotsioonidega toimetulekut (kannatlikkust); algatus- ja empaatiavõimet, suhtlemis-, koostöö-, planeerimis- ja probleemilahendusoskust. 

2023. aasta sügisel asutatud MTÜ Ettevõtlikud Lapsed esindaja Kadri Kaasik tutvustas huviringina lasteaedadesse pakutavat ettevõtlikkuse õpet, kuhu on kaasatud lastega tegelema eri eluvaldkondade esindajaid.

Väga rikastav oli kuulda ja videopildis näha nende lasteaedade ettekandeid, kes juba on jõudnud Ettevõtliku Lasteaia hõbetasemele ja kelle kogemustest on palju õppida. Oma kogemusi jagasid Rakvere Rohuaia lasteaia direktor Ene Nool, Tartu Ristikheina lasteaia direktor Kadi Kutsar ja õppejuht Evelin Piir ning Voka Naksitrallide lasteaia õpetaja Berit Paun. Tutvuti projektõppe näidetega ning lasteaedades rakendatavate metoodikatega (nt TULEM), eri sihtgruppidega nii lasteaia kui ka kogukonna heaks ettevõetuga ning lapse igapäevategevuste suunamisega ettevõtlikkuse võtmes.

Oma tegemistest rääkisid Tabasalu Tibutare lasteaia direktor Reeli Simanson ja õpetaja Marion Soomre. Päev oli tihe ja pakatas ettevõtlikkuse energiast. Ideid ja mõtteid selle kohta, mida põnevat lastega nende ettevõtlikkuse suurendamiseks teha, pakuti välja nii palju, et märkmete tegemine läks raskeks. Külalised tutvusid ka Tibutare lasteaia rühmades ettevõtlikkusõpet toetavate projektiseinade ja mõttekaartidega, lõpetatud projektide õpimappide ja laste meisterdatud „päris“ asjadega.

LASTEAEDADE KOGEMUSED

Kadi Kutsar, Tartu Ristikheina lasteaia direktor 

Ettevõtlike laste kasvamise ja kasvatamise eeldus on ettevõtlikud õpetajad. Meie hinnangul sobib ettevõtlikkuse arendamiseks lasteaias kõige paremini projektõpe, mis innustab lapsi oma ideid avaldama ja tekitab motivatsiooni neid ka ellu rakendada. 

Et lastes ettevõtlikkust arendada, on kõigepealt vaja teha ära suur töö täiskasvanutega. Õpetajatel on mõnikord raske targa pedagoogi rollist välja tulla ja ennast tagaplaanil hoida. Ikka tahaks õpetada, kuidas midagi teha, või ise kiiresti mõne asja laste eest ära teha. See võtab lapselt võimaluse ise proovida ja oma kogemustest eluks vajalikke igapäevaoskusi õppida. 

Viimasel pedagoogilisel koosolekul arutasime, mis on need asjad, mida me ei peaks laste eest ära tegema, et mitte aidata kaasa õpitud abituse kasvule. Mida saaksime veel teha, et lapse päev lasteaias ei oleks nagu elu hotellis – kaetud ja koristatud toidulaud, ülestehtud voodi ja alati korras tuba. Sama teemat arutasime õpetaja abidega – mitmeid nende, ajaga sissejuurdunud tööülesandeid võiksid teha lapsed ise. Ristikheina lasteaias tõstavad lapsed ise toitu taldrikusse, viivad taldrikud nõudepesuruumi, teevad korda voodid, vahetavad voodipesu. Tolmuimeja ja tolmulapiga koristada meeldib lastele väga, lubagem neil siis seda teha. Ühe rühma lapsed pesid koos õpetajaga puhtaks kõik lasteaia toalilled, teises rühmas õppisid kolmeaastased sokipesu. Talvel õppisid meie lasteaia kolmeaastased, kuidas lumelabidaga lund lükata. 

Praegu loome aktiivselt lasteaia õppeaeda, et lapsed saaksid ise toidu kasvatamise kogemuse. Paljudel linnalastel polegi mujalt kui lasteaiast seda kogemust saada. 

Ettevõtlikkus areneb silmaringi ja eluliste oskuste arengu kaudu. Pöörame palju tähelepanu õppeprojektide sidumisele päriseluga. Näiteks prügiteema käsitlemisel on mitu rühma käinud taarat viimas ja otsustanud siis ühiselt, mida saadud raha eest osta. Laste soovist aidata koduta loomi kasvas välja ülelasteaialine heategevusprojekt koduta kasside varjupaiga toetamiseks. Muidugi viisid projekti lõppedes kogunenud toidu ja mänguasjad varjupaika kohale projekti algatanud lapsed ise.

Head tegema kutsume ka lapsevanemaid. Viimase jõulueelse käitöölaada tulu annetasime lapselt lapsele heateo raames heategevusfondile „Minu unistuste päev“.

Ülemajalise traditsioonina oleme lasteaias sisse seadnud sõbralt sõbrale mänguasjade vahetamise päevad kaks korda aastas. Sellega pöörame tähelepanu mõistlikule ostukäitumisele ja liigtarbimise vähendamisele lastele arusaadavas vormis. Mänguasjavahetuspäev tekitab lastes alati elevust. Viimasel korral märkasime, et mõned lapsed ei tahagi endale uut mänguasja valida, neile piisab andmisrõõmust.

Kord kuus toimuvad vabalt kulgemise päevad, mil lapsed saavad vabalt majas ringi liikuda ja mängida just selles rühmas, kus soovivad. Avatud on ka kõik saalid ja kabinetid. Need kord kuus toimuvad hommikupoolikud on muutnud lapsed iseseisvamaks, otsustusvõimelisemaks ja julgemaks suhtlejaks, aga õpetanud ka meeskonnatööd. Tänu vabalt kulgemise hommikutele tunnevad lapsed kõiki maja töötajaid, ja vastupidi. See on aidanud kaasa ühtsustunde hoidmisele.

Ene Nool, Rakvere Rohuaia lasteaia direktor

Teame, et ettevõtlikkus on suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia. Lasteaia põhiülesanne on luua keskkond elurõõmsate, ennast usaldavate ja uudishimulike, avatud ja tahtejõuliste inimeste kasvamiseks. See juhtub siis, kui anname lastele oskused ja võimalused jõukohaseks otsustamiseks, iseseisvaks tegutsemiseks ja vastutamiseks.

Näiteks tekkis mudilasnõukogu algatatud ideest lasteaia sünnipäevanädalal meie söögisaali restoran. Rakvere Ametikooli õpilastega koostöös toimus meeldejääv sündmus, mille juurde kuulusid head toidud, maitsvad joogid, lauakaunistused, mahe muusika, ettekandjad, tellimine, teenuse eest tasumine.

Isadepäeva tähistasime sel aastal nii, et pakkusime peredele võimalust osaleda robootika töötubades, kus õpetajateks-mentoriteks olid lapsed ise. Ühte rühma tõi lapsevanem veebruaris, mil valmistuti Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks, suure hulga tekstiilijäätmeid. Lapsed joonistasid kleidimoode Rakvere linnapeale, juurde lisati kanga näidis. Valminud moealbum viidigi linnavalitsusse linnapeale kingituseks. Rühmade jõulukuused viidi pärast pidusid õue mänguplatsile, kus mängul ja loomingul polnud piire.

Palju on näiteid praktilistest „päris“ tegevustest, nagu moosi keetmine, kapsaste hapendamine, kompostmulla tegemine, õhku puhastavate toataimede istutamine ja lasteaialõpetajatele kinkimine, männi- ja kuuseistikute kasvatamine, kartulite kasvatamine seemnekartulist kuni maitsva toidu valmistamiseni. Ja kui ikka roheline sibul on enda kasvatatud, siis võib end sibulavõileivast lõhki süüa.

Ettevõtlikkust aitavad kasvatada nii mänguasjavahetuse päev kui ka lasteaia nullkorrusele sisustatud Rohuaia Kaubatänav, kus saab mängida Ettevõtlusküla koostatud mängu „Minu raha“. Samamoodi argitegevused: laua katmine, ise toidu tõstmine, laua ümbruse koristamine, voodipesu vahetamine, pintslite pesemine jne. Ja kasvõi selline pisiasi, et kui mänguasi kukub voodi alla, teab iga laps, et abiliseks ei ole mitte õpetaja, vaid harjavars. Suuname lapsi probleemidele ise lahendusi leidma. 

„Rohelise kooli“ programmis on laste ülesanne viia küünlaümbrised ja väikeelektroonika kokkuostupunkti, viia ära patareid ja panditaara, hoolitseda taimede eest.

Ettevõtlike laste kasvamise üks eeldus on eeskuju. Seda pakuvad õnneks nii vanemad kui lasteaia töötajad. Õppeaasta jooksul toimub kaks suurt kogukonnale suunatud laata, millest üks on hoolekogu algatatud ja toimub nigulapäeval. Teine on kevadlaat, kus on müügil laste kasvatatud istikud ning meelelahutuseks lasteaia huviringide eeskava.

Reeli Simanson, Tabasalu Tibutare lasteaia direktor

Meie lasteaias sai ettevõtlikkuse suund alguse 2018. aastal Eesti saja aasta juubeli raames Tibutare tammiku loomisega Harku valda Tiskre-Rannamõisa tee äärde. Kadriorust korjatud tammetõrudest kasvatasid kahe rühma lapsed väikesed tammed lasteaias üheaastaseks, seejärel istutati need koos lastega meie töötajate koju sirguma. Vallavalitsusega koostöös valmis tammikuala haljastusprojekt, kus istutamises osales 50 peret. Lisaks 40 tammele panime üheskoos mulda 17 500 lillesibulat ja 4000 rohttaime. Igal aastal matkame lastega rongkäigus enda loodud tammikusse, et see üle vaadata.

Hoovis on igal rühmal kaks taimekasti ning lapsed koos õpetajatega ise otsustavad, mida kasvatada ja keda omakasvatatud taimedega rõõmustada. Näiteks on lapsed kasvatanud ja kuivatanud piparmünti ning kinkinud seda omavalmistatud kingikottides Tabasalu Pihlakodu eakatele. Igal aastal kasvatab mõni rühm ise seemnest kõrvitsaid, mis viiakse loomaaeda elevantidele. Taimekastides kasvanud kartulid, porgandid, till, petersell jõuavad laste enda toidulauale.  

Heategevuse näited on ka Ida-Tallinna Keskhaigla meditsiinilisele personaliletänukaartide valmistamine ja kinkimine ning Pihlakodu eakatele puhkenurka ise kasvatatud kartulitest kartulitrükis padjapüüride kujundamine. Selle talve suurima ettevõtmisena kaunistati laste kujundatud kuuskedega lasteaia akendele lisaks ka 90 Pihlakodu elanike akent.

Vanema rühma tore projekt oli „Tahan olla õpetaja“, kus iga nädal sai üks laps olla õpetaja rollis. Laps valis ise, mida ta tahab õpetada, ning valmistas õppetegevuse kodus koos perega ette. Õpetaja rolli täideti pool päeva, lõuna ajal andsid nii õpetajaks olnud laps ise kui ka kaaslased tagasisidet, kuidas päev läks. Lõpus meenutati õpetajate päeva galal tehtut, arutleti saadud kogemuste üle ning valiti laste tagasiside põhjal parim õpetaja. Olime kõik õnnelikud, et projekti lõppedes ütlesid lausa 12 last, et tahavad tulevikus õpetajaks saada.