Ajateenijad asendusteenistusse asendusõpetajatena
Ei ole suur saladus, et Eestit painab õpetajate põud, eriti reaalainetes, ning õpetajaskonna vananemine. Tuleb leida mooduseid, kuidas neid küsimusi lahendada või muret vähemasti […]
Algus on kodus
Mullu augustis vallutas ajakirjanduse piltidega sõnum sellest, kuidas Tallinnas poliitikud politsei saatel Kanuti aias kampadesse kogunenud noorte juurde läksid. Kui nad kohale jõudsid, ei […]
Keelekaste: Rajandi ja raamat nimedest
Teeneka eesti nimeuurija Edgar Rajandi kaalukaimast teosest „Raamat nimedest“ olen kirjutanud mitut puhku ja mõnes keeleloos sellele ka lihtsalt osutanud. Ja ikka on keegi […]
Miks on vaja meediapädevust?
18.–22. märtsini peeti esimest korda üle-euroopalist meediapädevuse nädalat, mille fookus oli koolinoortel ja õpetajatel. Kakskümmend aastat meediapädevuse ja -kasvatusega tegelemist, ja tasapisi hakkan aru […]
Inimese käitumise põhjused on kauges minevikus
Vaadates, kuidas me tänapäeval käsitleme inimest (eriti last), tundub, et oleme pöördunud tagasi stalinlikku ajastusse, kus vastsündinut vaadeldi lausa puhta lehena, kuhu võis kirjutada […]
Kuidas trollid üle elada
Sel nädalal toimub Eestis esimest korda meediapädevusnädal, mille moto on „Enne mõtlen, siis jagan“. Nädala siht on kutsuda noori ja vanu üles säilitama inforuumis […]
TEADUSSÕNUMID ⟩ Mis on hariduse pikaajalised eesmärgid?
„Teadussõnumite“ kolmandas artiklis viib professor Äli Leijen meid agentsuse mõiste juurde. Agentsuse raamistik avab süsteemselt, kuidas õpetajad toimetavad oma tegevuse kavandamisel ja otsuste vastuvõtmisel. […]
Sõnal sabast: Maare
Ühes paljudest hiljutise emakeelepäeva viktoriinidest küsiti, mida võiks tähendada „maare“ – kas maaõigust, maakera, maavara või hoopis põrmu. Sõna leiab nii õigekeelsus- kui ka seletavast […]
Kuidas õpetajaametis vastu pidada?
Pedagoogi ja psühholoogi Toivo Niibergi sõnul on õpetajaamet üks isevärki amet: rabad, palju rabad, aga töötasu jääb ikka õpipoisi omaks. „Eesti õpetajad oleksid pidanud […]
Eesti ja eestivene noored: „Meil on koos nii äge!“
Eesti ja eestivene noored peaksid õppima koos ühtses Eesti koolis – seda arvamust jagatakse üha rohkem. Kuidas see aga välja peaks nägema, et koosõppimisest […]