DIGIEFEKTI SÕNUMID ⟩ Mida me Opiqust õppisime?

Eelmisel aastal lõppenud DigiEfekti projekti eesmärk oli aidata meil mõista, kuidas digitehnoloogia kasutamine mõjutab õpilaste õpitulemusi. Eelnevates DigiEfekti-teemalistes artiklites oleme käsitlenud uuringu andmeid ja andmekogumisvahendeid, lapsevanemate kehtestatud koduseid digipiiranguid ning õpilaste digipädevust. Nüüd on aeg keskenduda digimaterjalidele ning ühele DigiEfekti põhiküsimusele: kuidas kasutavad õpilased neid õppevahendina? 

Vastuse leidmiseks uurisime DigiEfekti projektis kogutud logiandmete põhjal, kuidas õpilased Opiqut kasutavad. Siin artiklis selgitamegi, milliseid uuenduslikke tehnoloogiaid me Opiqu e-õpikute analüüsimiseks rakendasime, millised on õpilaste viis kõige tüüpilisemat e-õpikute kasutamise mustrit ja kuidas teil, õpetajatel, võiks Opiqust oma töös rohkem kasu olla.    

Mis on järjestusanalüüs ja miks on see kasulik?

Teame, et paljud Eesti õpetajad kasutavad oma töös Opiqut, kuid protsess, kuidas õpilased neid interaktiivseid e-õpikuid kasutavad, pole siiski selge. Kuna Opiq pakub palju kasutusvõimalusi, võib õpilastel olla üsna erisuguseid õpistrateegiaid. Õpilaste kasutusmustrite leidmiseks rakendasime sellist haridusliku andmekaeve meetodit nagu järjestusanalüüs. Järjestusanalüüsi meetodit kasutatakse haridusteaduses sündmuste järjekorra  uurimiseks, eriti digitaalsete õppematerjalide (nagu Opiq) kasutamise puhul. 

Kui uurime, mis järjekorras õpilased midagi teevad (nt lehe vaatamine, toimingud e-õpiku kasutamisel, harjutuste lõpetamine), saame teada, millised on õpilaste haaratus ja tüüpilised õpirajad, mis valmistab neile raskusi, kui efektiivsed on materjalide interaktiivsed elemendid. Järgnevalt mõned näited.

• Järjestusanalüüsi abil saame tuvastada nii perioodid, mil õpilased kasutavad e-õpikut aktiivselt, kui ka ajad, mil nad teevad seda vähem. Selline info on väga oluline mõistmaks, kuidas välised tegurid (näiteks eksamid ja puhkused) ja sisemised tegurid (näiteks õppekava disain) õpilaste e-õpiku kasutust mõjutavad. Samuti aitab see teadmine optimeerida e-õpiku õppetegevuste planeerimist ja tuua välja perioodid, mil õpilased võivad vajada lisamotivatsiooni või täiendavaid ressursse.
• Ühe sessiooni (st kasutuskorra) kasutusmustri analüüs näitab, kuidas õpilased ühe sessiooni ajal eri sorti sisu kasutavad. Sessioonide klasterdamine aitaks õpetajatel näha, millise sisu kombinatsioonid on eri õpilasgruppide jaoks kõige efektiivsemad. See aitaks muuta õppe personaliseeritumaks.
• Kui analüüsida õpilaste üleminekuid üht sorti kasutuselt teisele (nt tekstilt videole, harjutustelt testidele), saavad õpiku sisu väljatöötajad infot, kuidas õppijad eelistavad materjali kasutada. See aitab luua e-õpikutesse haaravamat ja efektiivsemat sisu, mis omakorda aitab kaasa parematele õpitulemustele. 
• Kui uurida õpilaste testitegemise mustreid, sealhulgas testitulemuste paranemise, samaks jäämise ja halvenemise suundumusi, on võimalik saada väärtuslikku tagasisidet õpilaste edasijõudmise ja sisu efektiivsuse kohta. See analüüs võib aidata õpetajatel planeerida teemadega edasiliikumist ning sisutootjatel parandada hindamisvahendite disaini, et need vastaksid paremini õpilaste vajadustele.

Oma uuringus püüdsime tuvastada, milliseid e-õpikute peatükke eri klassides ja ainetes sagedasti läbiti või siis vahele jäeti. See info võib aidata muuta e-õpikute materjali haaravamaks ning paremini vastavaks õpilaste vajadustele ja õppekava eesmärkidele. 

Õpilaste peamised kasutusmustrid

2021/2022. õppeaastal koguti Opiqust DigiEfekti projektis osalenud õpilaste logiandmeid: andmed koguti 133 kolmanda klassi õpilaselt, 204 kuuenda klassi õpilaselt ja 158 üheksanda klassi õpilaselt (kokku 495 õpilaselt). Järjestusanalüüsi abil leiti kolmandate, kuuendate ja üheksandate klasside õpilaste tegevuste ja toimingute kõige sagedasemad järjestused matemaatika, loodusainete ja eesti keele õpikute kasutamisel. 

Kuna e-õpikutes peatükkide arv erineb (7–35), analüüsiti igat e-õpikut eraldi. Klasteranalüüs näitas, et kõik järjestused saab jagada viide klastrisse, mis kirjeldavad õpilaste strateegiaid Opiqu keskkonna kasutamisel matemaatika, loodusainete ja eesti keele õppimiseks. 

Kõik klastrid on näha joonisel 1. Tulba kõrgus näitab peatüki kasutamise suhtelist sagedust – mida kõrgem tulp, seda suurem on nende õpilaste protsent, kes vastavat x-teljel toodud peatükki kasutasid. Näiteks kolmandast diagrammist (kiire loobumise klaster) on näha, et esimesed kaks peatükki läbisid kõik õpilased. Järgneb langustrend: 5. peatüki läbisid vaid pooled ning viimased kaks peatükki kõigest väga väike osa õpilastest. Süsteemitu kasutamise klastriga on lugu teine: on mõned peatükid (nt 4, 7, 12, 17 jne), mille läbisid kõik õpilased (suhteline sagedus 1,0), ning mõned teised peatükid, mis ei olnud kaugeltki nii populaarsed ning mida kasutas alla 20% õpilastest (suhteline sagedus 0,2 või vähem). 

Eristati viis strateegiat:

• Ühekordse kasutamise klastrisse kuuluvad õpilased, kes kasutasid Opiqut ainult ühe peatüki piires.
• Süsteemitu kasutamise klastris on õpilased, kes kasutasid Opiqut mitu korda, kuid ei läbinud peatükke järjest, vahel olid lüngad.
• Kiire loobumise klastris on õpilased, kelle kasutusmuster seisnes järjestikuste peatükkide kasutuse kiires languses umbes õpiku esimese kolmandiku järel.
• Ajapikku loobumise klaster põhineb eelnevaga sarnasel mustril, kuid peamine vahe on selles, et langus toimub umbes õpiku teise kolmandiku järel.
• Täismahus kasutamise klastris on õpilased, kes läbisid õpiku kõik peatükid. 

Kolmandaid klasse iseloomustab suundumus, et õpilasi, kes oleksid läbinud vähemalt pool eesti keele, loodusainete või matemaatika õpikut, pole peaaegu üldse. Kui eesti keele õpiku puhul oli sagedaimaks klastriks kiire loobumine (53%), siis ülejäänud ainetes kasutasid õpilased enamasti ainult ühte peatükki (68% matemaatikas ja 61% loodusainetes).  

Ka kuuendate klasside õpilased kasutasid sageli ainult ühte eesti keele õpiku peatükki, kuid 8% läbis õpiku täies mahus. Kõige põhjalikumalt kasutati loodusainete õpikut – 29% õpilastest läbis selle täismahus.

Üheksandates klassides kuulus ajapikku loobumise klastrisse matemaatika puhul 31% ja loodusainete puhul 25% õpilasi, kuid eesti keele õpiku kasutamisel ei järginud seda mustrit keegi. Märkimisväärne on, et keegi õpilastest ei läbinud ühtegi õpikut täies mahus, samuti väärib märkimist süsteemitu kasutamise suur osakaal: 22% eesti keeles, 26% matemaatikas ja 30% loodusainetes. Kõigis kolmes aines oli levinuim strateegia ühekordne kasutamine.   

Meie uuringu peamine järeldus on, et praegu on Opiqu potentsiaal suurel määral kasutamata. Uuringust nähtub, et suure osa Opiqu sisust jätavad õpilased vahele. Me ei ütle, et õpetajad/õpilased peaksid Opiqut kasutama kauem või tihedamini – probleem on pigem praeguse kasutuse süsteemituses ning suure osa sisu vahelejätmises. Loodame, et meie uuringu tulemused aitavad Opiqut kasutavatel õpetajatel oma õpetamisprotsessi – sh Opiqu koha selles – uue pilguga üle vaadata, et õpiprotsessi paremaks muuta.

Tulevikuplaanid

Tuleb möönda, et isegi kõige peenemad analüüsimeetodid ei suuda täiel määral selgitada õpilaste Opiqu-kasutust. Praegu olete meie uuringu peamine puuduv lüli teie, õpetajad. Opiq pakub küll palju õppetegevusi, kuid lõpuks on see teie käes siiski vaid tööriist. Õpilastel võib Opiquga õppimiseks olla sadu strateegiaid ning teil võib Opiquga õpetamiseks olla neid enamgi. 

Meie jaoks on Opiq praegu endiselt nagu must kast. Tahaksime selle kohta palju rohkem teada. Mida teie Opiqust arvate? Kuidas seda oma töös kasutate? Milline funktsioon või omadus teile selle juures kõige rohkem meeldib ja mis ei meeldi? Oleme tänulikud igasuguste mõtete, ettepanekute ja arvustuste eest. Soovi korral saate kommenteerida artikli all või kirjutada otse mulle. 

DigiEfekti projekt on küll lõppenud, kuid meie jaoks oli see kõigest Opiqu põhjaliku uurimise algus, et muuta keskkond efektiivsemaks. Praegu töötame koos Opiqu arendaja StarCloudiga selle nimel, et integreerida Opiqusse tehisintellektil põhinev järjestusanalüüsi tööriist – seda selleks, et muuta tulemused õpetajatele kättesaadavaks. Praegu on meie peamine küsimus: mida peate teie vajalikuks teada oma õpilaste Opiqu kasutamise protsessi kohta? Andke meile julgesti teada ja muudame Opiqu paremaks! 

Samal teemal:

• Margus Pedaste, Doris Kristina Raave – Digitundide välimääraja − milleks ja kuidas kasutada õppimisel ja õpetamisel digitehnoloogiat?
• Margus Pedaste – Kestliku arengu toetamiseks tuleb ka andmeid ja tööriistu taaskasutada
• Külli Kallas – Koostöös digipädevamaks
• Marit Puusepp – Õpilaste kodused digipiirangud